Suurloomaarstidest on Eestis kriitiline puudus

Jäärale põiekateetri paigaldamine kirurgiliselt. Fotol Kristi Männamets ja Alar Onoper maaülikooli suurloomakliinikust. Foto: Erakogu

Suurloomadega tegelevate veterinaaride põud kimbutab Eestit juba aastaid. Asjaga iga päev tegelevatel inimestel on mitu arvamust: on nii neid, kelle arvates tuleks loomaarstiõppesse vastuvõetavate tudengite arvu vaat et kahekordistada, kui ka neid, kelle sõnul pole see ainulahendus ja oleme liikumas aega, kus iga farmi juures töötav loomaarst ongi luksus.

Veterinaariks saamise konkurss on igal aastal suur, ometi on arstidest nappus. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats sõnab, et loomaarstide põud pole ainult Eesti teema, see on viimasel 5–6 aastal võimendunud peaaegu kõigis euroliidu riikides. „Suurloomade osas on olukord vaat et katastroofiline,” lisas ka Eesti Loomaarstide Ühingu president Madis Leivits.

„Sellel olukorral on miljon tahku,” lausus Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht ja osaühingu Anu Ait juht Anu Hellenurme, kelle sõnul on tegu juba toidujulgeoleku küsimusega.

„On keeruline ülesanne leida endale firmasse loomaarst. Aga kumb on enne, kas muna või kana? Kui hakkame arste rohkem koolitama, kas neid jõuab rohkem tööle farmi, kliinikutesse või riigiametisse?” küsib Agrone OÜ juhatuse liige Margus Muld, öeldes, et olukorra lahendus pole nii mustvalge.

Keskmine vanus kõrge

Need on vaid mõned mõtted, mis selle keerulise teema kohta kõlavad. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel oli mullu detsembri seisuga Eestis kutsetegevuse loaga veterinaararste 852, kuid kui paljud neist aktiivselt loomi ravivad ja kui paljud suurloomi, andmed ei näita.

Ameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda meenutas, et kui eelmise sajandi kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel lõpetas aastas 100 veterinaararsti, siis viimasel paarikümnel aastal on see arv umbes 20.