Suurloomade arstid hoiavad kohvri stardivalmis

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Teist korda poegivale maatõugu Peppile annab Metsapere farmis sünnitusabi kauaaegne loomaarst Viive Pukka.
Teist korda poegivale maatõugu Peppile annab Metsapere farmis sünnitusabi kauaaegne loomaarst Viive Pukka. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kolmandat põlve loomaarst Viive Pukka on saanud väljakutse Pärnu- ja Viljandimaa piirile Metsapere farmi, kus lehm vajab sünnitusabi. Ühekordne kittel, jalatsite katted ja pikad kilekindad kotti ning teele. Osaühingu Vändra Veterinaar kontorist tosina kilomeetri kaugusele Kaansoo külla. Sellepäevased kolm vasikat on seal nagu lupsti ilmale tulnud, aga neljandat poegijat tuleb aidata.

„Suurloomaarst peab olema 24/7 stardivalmis ja kui lehm on hädas, sõidame välja, ükskõik milline on ilm või kellaaeg,” seletab Pukka teel sihtkohta. „Suurloomadel algab poegimisperiood, märts-aprill on tihedad, sisuliselt oleme kogu aeg ratastel, siis jääb rahulikumaks, aga poegimise ajal ei anna me ainult sünnitusabi, vaid ravime ka eelnevaid ja järgnevaid haigusi.”

Sõralisi ja sarvilisi tohterdava Viive Pukka tööpiirkond ulatub Rapla maakonnas Märjamaalt Läti piiri äärde Pärnumaal. Staažika kolleegi Leena Gerziga ravib ta vaiksemal ajal Vändras lemmikloomi ja -linde, kelle hulgas ka kilpkonnad ja papagoid.

Metsapere farmis kasvab üleilmsesse ohustatud tõugude nimekirja kantud kultuuripärand, eesti maakari, keda peab valdkonnas tunnustatud Sirje Treumuth. Tema noorpere on valmis loomaarsti abistama, kui teist vasikat ootava Peppi juures täiendavaid käsi vaja läheb. Esialgu jälgivad nad, kuidas veterinaari kinnastatud käsi kaob sinna, kust vasikas ilmale tuleb. Teist laktatsiooni alustav nudipea ei tee ergutamise pealegi ühtegi liigutust, et sünnitus võiks alata. Inim­abiga tulevad nähtavale esijalad, pooletunnise pingutuse järel libiseb pehmele heinale lehmvasikas ning Peppis lööb välja emainstinkt. Noorpere Oliver kosutab pikalt vaevelnud lehma pangetäie vitamiinijoogiga. Loomatohter nendib rahuloluga, et Peppi igast nisast nõrgub ternespiima, mida on esimese kahe tunni sees vaja juua veel tudiseval vasikal, siis on ta tugev ja terve.

Kolmas põlvkond veterinaare

„Maakarja lehmad saavad tavaliselt ise poegimisega hakkama, aga tõuaretajad tahavad minna suurema piimatootmise juurde ja näete, tuleb selline viga juurde, et nad ei suuda ise vasikat ilmale tuua,” nendib Pukka tagasiteel.

Tagasi üles