Just see asendamatu maitseaine on tänapäeva kallimaid vürtse
/nginx/o/2020/08/26/13299332t1hbe5f.jpg)
2. veebruar 2023, 00:00
Vanill on asendamatu ning üks aromaatsemaid maitseaineid maailmas. Miski ei ole kulinaarias võrreldav ehtsa puhta vanillimaitsega.
Vanill on klassikalistest vürtsidest üks nooremaid, paraku koos safraniga ka kallimaid. See on levinud Mehhiko, Panama ja Antillide troopilistest rannikumetsadest. Vanill oli asteekide hinnatud kultuurtaim, mida lisati kakaojookidele ja toitudele. Hispaanias, Inglismaal ja Austrias tunti teda 16. sajandi keskel, teistesse Euroopa maadesse jõudis vanill 19. sajandi algul.
Pärimuse järgi proovis vanilli esimese eurooplasena Cristoph Kolumbus, kellele asteegid pakkusid tassitäie vanilliga maitsestatud šokolaadi. Pealegi leevendas vanill eurooplaste maitsemeeltele liiga mõrkja kakao ja kohvi maitset.
Vanilli perekonnas on sadakond liiki liaane, neist kuulsaim Mehhikost pärit harilik vanill (Vanilla planifolia). Vanilli saadakse kahe käpaliste sugukonda kuuluva liaani viljadest: harilik vanill ja lühikaunaline vanill. Nendest parema kvaliteediga vanilli saadakse harilikust vanillist ja selle aretatud kultuursortidest. Peaaegu pool tänapäeva maailma vanillitoodangust tuleb Madagaskarilt.
Vanilli teeb kalliks tema kasvatamise ja tootmise keerukus, ta on üsna kapriisne kultuurtaim. Viljade saamiseks tuleb teda kunstlikult tolmeldada, kusjuures viljuvad ainult pooled õied. Tänapäeval kasutatav käsitsi tolmeldamise võimalus avastati alles 19. sajandil. See aega ja pühendumist nõudev tegevus, kus iga taim ükshaaval paljundatakse, saab aga toimuda sel ainsal päeval, kui lill õitseb. Kunstlik tolmeldamine ja pikk töötlemine ongi vanilli hinnalisuse põhjused. Osav töötaja suudab päevas läbi käia 2500 õit.
Ent loodusliku vanilli lõhn ei sõltu ainult keemiliselt puhta vanilli olemasolust, vaid muudestki komponentidest. Seepärast tuleb ette, et väiksema vanillisisaldusega vanillikaunadel on palju meeldivam ja tugevam lõhn kui suure vanillisisaldusega sünteetilisel vanillil.
Vanillikaunad koristatakse poolküpselt, kui nad on värvunud kollakaks. Kaunu kääritatakse eritingimustes, kuni nad muutuvad pruunikasmustaks, omandavad iseloomuliku lõhna ja nende pinnale tekkivad valkjad väikesed kristallid. Kogu protseduur kestab paar kuud.
Vanilli raviomadused
Traditsiooniliselt seostatakse vanilli seksuaalsusega, sest ta õhutavat õrnust ja meelelisust. Annab kehale soojust ja tugevdab vaimu. Põlisasukad uskusid, et vanill suurendab armurõõme ja tugevdab südant. Ravimina leiab vanill kasutust aroomiõlides, kreemides ja aerosoolides.
Meditsiinilised uurimused on tõestanud, et vanilliga saab ravida maohaavandeid ja parandada vaimseid võimeid. Massaaž vaniljekreemiga sobib neile, kellele meeldib vanilje lõhn. Selline massaaž mõjub hästi psüühikale: tõstab enesekindlust ja suurendab organismi vastupanuvõimet. Sobib hästi psüühilise väsimuse korral. Soojendava toime tõttu tõstab keha temperatuuri ja lõdvestab. Vanilli soovitatakse kasutada ka seedimise parandamiseks, kõhugaaside, reuma ja kehvveresuse vastu.
Vanillitõmmise valmistamiseks võta 1 kuhjas tl peenestatud vanillikauna, pane termosesse ja vala peale klaas keeva vett. Lase tund aega tõmmata ja võta 1 sl kolm korda päevas 10–15 minutit enne sööki.
Vanill vürtsina
Vanill on klassikalistest vürtsidest üks nooremaid. Kõige parem on toiduvalmistamisel ehtsat vanillikauna kasutada, see nõuab aga oskuslikku lähenemist, seemnetest puhastamist ning on üsna kallis. Samuti kuivavad vanillikaunad aja möödudes ja kaotavad väärtuslikku aroomi.
Vanilliga maitsestatakse enamasti hinnalisi tooteid, nagu šokolaad, martsipan, tordid, küpsised, jäätis, konjak, viskid ja liköörid. Harvem maitsestatakse kompotte, želeesid, pudingeid, kohupiimakreeme, jogurtit ja vahtusid, aga ka veine, õlut ja kohvi.
Retsept
Vanillisiirup
Naturaalse vanillisiirupi saamiseks uhmerda üks vanillikaun puruks vähese hulga tuhksuhkruga, vala peale 10 g piiritust või 25 g kanget viina. 200 g suhkrust ja poolest klaasist veest keeda siirup, jahuta ja sega juurde purustatud vanill. Siirupit säilita kinnises pudelis külmikus või sahvris. Lisa väikestes kogustes magustoitudele või kondiitritoodetele.
Pagaritoodetele lisatakse vanill tainasse, magustoitudele aga pärast kuumtöötlemist. Kohupiimakreemidele ja teistele külmadele magustoitudele lisatakse vanill valmistamise lõpul. Torte ja biskviite immutatakse vanillisiirupiga pärast küpsetamist. Vanilli peenestatakse fajanssuhmris. Kuivatatud vanillikepikestele lisatakse uhmrisse järk-järgult tuhksuhkrut, kuni kogu vanill on peeneks hõõrutud. Kui vajatakse väikese kontsentratsiooniga vanillisuhkrut, pannakse mõned vanillikepikesed tuhksuhkruga poolenisti täidetud purki ja lastakse seista, kuni suhkur omandab vanillilõhna.
Vanilli lisatakse toitudele üsna vähe: piisab 1/20 vanillikepikesest portsjoni kohta, seega neljandik vanillikepikest kilo taina kohta. Vanillisuhkru valmistamisel võetakse ühe vanillikepikese kohta pool kilo suhkrut.
Vanill toataimena
Orhidee ‘Vanilla’ on toataimena väga haruldane, aga suuremates lillepoodides saadaval. Vanill vajab niisket õhku ja mulda, teda tuleb kasta kaks-kolm korda nädalas ja kastmiste vahel taime piserdada. Peab jälgima, et muld oleks niiske, mitte läbi vettinud, samuti ei tohi poti alla jääda vett. Vanill vajab palju valgust ja niisket õhku. Kui tal neid tingimusi pole, siis ta õide ei puhke.
Kaunis ja huvitav amplitaim on ta tegelikult ka ilma õiteta. ‘Vanillale’ meeldivad soojad ruumid: temperatuur ei tohiks langeda alla 20 kraadi. Kui soovite, et vanill õide puhkeks, on talle ideaalne koht kasvuhoone või talveaed. Tahab iga paari aasta tagant orhideemulda ümberistutamist ja orhideeväetisega kord kuus väetamist. Liaanina kasvab vars looduses siksakke tehes tuge mööda ülespoole. Pange potis talle toeks looduslik tugev oks, mida mööda ronides tekib vahva välimusega toataim. Toas võib kasvada kuni kümne meetri pikkuseks.