Kas sinu keldris talvitub nahkhiir? Anna temast teada!

Põhja-nahkhiir. Foto: Rauno Kalda

Kodanikuteaduse algatusena ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.

Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Kõikide vaatluste esitajate vahel loositakse välja auhind.

Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda veebikohtumisel „Algaja nahkhiirevaatleja tarkuseminutid”, kus tutvustatakse Eestis talvituvate nahkhiirte liike ning antakse juhiseid vaatluste tegemiseks.

Talve saabudes peavad mitmed liigid meie looduses tegema otsuse: kas rännata ebasoodsate tingimuste eest lõuna poole või jääda paikseks ning minna talveunne. Üheks selliseks liigirühmaks on nahkhiired.

Meie 12-st liigist 5 on rändliigid, ülejäänud otsivad endale talvitumiseks sobiva koha Eestis. Selleks, et kaardistada meil talvituvate nahkhiireliikide levikut ja hinnata keldrite olulisust talvituspaigana, kutsume kõiki talvituvatest nahkhiirtest meile teada andma. Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodukoha looduse uurimisse ja selle heasse käekäiku.

Üheks Keskkonnaagentuuri põhiülesandeks on koguda infot keskkonnaseisundi, sh liikide leviku kohta, ning jälgida arvukuse muutusi. Nii seiratakse riiklikult igal talvel ka meie suurimaid nahkhiirte talvituskolooniaid näiteks Piusal, Väänas ja mujal. Suurtesse koobastesse kogunevad talvel sajad või isegi tuhanded tiivulised imetajad, et pime ja külm aeg turvaliselt mööda saata.

Samas on neil ka liigikaaslasi, kes otsivad talvitumiseks mõne privaatsema koha, milleks võib osutuda ka tavaline (maa)kodu kelder.

Korraks taskulambiga nahkhiirtele pilgu peale viskamine ei sega nende talveund. Foto: Rauno Kalda

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Kalda soovitab keldrit külastades taskulambi abil hoolikalt üle vaadata kõik seinad ja lagi, sh kõik seal asuvad õõnsused ja praod; juhul kui seina vastas on suuremaid objekte, siis ka nende tagune.

Samuti ei pea pelgama, et vaatluse esitamise järgselt kelder (loodus)kaitse alla võetakse ja sinna enam minna ei tohi.

„Leides looma, püüa kiiresti määrata liik või tee temast foto, et saaksime hiljem aidata liiki kindlaks teha,” juhendab Kalda ja kinnitab, et keldri põgus külastamine ning välguga nahkhiirest foto tegemine looma talveund ei häiri. Samuti ei pea pelgama, et vaatluse esitamise järgselt kelder (loodus)kaitse alla võetakse ja sinna enam minna ei tohi. Nahkhiirtele sobivad hästi just keldrid, mis on inimeste poolt kasutuses – selliste keldrite eest kantakse hoolt ning need püsivad talvitumiseks sobivatena.

• Kõikide äpi kasutajate vahel, kes seire perioodil nahkhiire vaatlusi sisestavad, loositakse välja suvine nahkhiireretk Tallinnas, Tartus või kokkuleppel mõnes muus kohas. Võitja saab retkele kaasa võtta kuni üheksa sõpra.
• Vabatahtlikus seires osalemiseks tuleb vaatlused edastada Keskkonnaagentuurile kasutades Loodusvaatluste nutirakendust.
• Täpsema juhendi osalemiseks leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.
• Samuti on kõik huvilised oodatud osalema veebikohtumisel 2. veebruaril algusega kell 15.00. Osalemiseks vajaliku lingi leiab Keskkonnaagentuuri Facebookist ja kodulehelt või saada oma osalemissoov e-postile [e-mail].
• Veebikohtumisel tutvustavad nahkhiireliike ning jagavad nippe nende määramiseks Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Kalda ning Eesti Terioloogia Seltsi liige Oliver Kalda. Äpiga aitab sinasõbraks saada vabatahtliku seire koordinaator Triin Edovald.