Unistus maheriigist hääbub: Hind sunnib tootjaid maheda asemel tavateravilja kasvatama

Paraku ei paista maheviljakasvatajale päike nii eredalt kui ta pildistamise hetkel Scandagra Viljandi viljahoidlas seda teinud on – kohati on maheteravilja turg küllastunud ning hinnad on väga kõikuvad. Foto: Elmo Riig

Mahepõllumajanduslikku maad oli 2021. aastal kasutuses 229 000 hektarit, sellest 17 000 üleminekuperioodis. Andmetele tuginedes on Eestis üle viiendiku põllumajanduslikust maast mahe ning oleme sellega Euroopa Liidus viiendal kohal. Aga mahemaa pindala väheneb ja suundumus jätkub, nagu kinnitavad maheviljakasvatajad, kelle entusiasmi kustutab argipäev.

Nõuet järgides peavad mahetootjad kasvatama külvikorras liblikõielisi ehk teraviljamaa peab teatud aastatel olema rohumaa all. MAKi eelmisel perioodil maksti mahevilja kasvatamise toetust 125 eurot hektari kohta, kuni kolmeaastase külvikorras rohumaa ühikumäär oli 85 eurot. Alanud aastast on nii teravilja kui kuni kolmeaastase rohumaa ühikumäär 132–182 eurot hektari kohta, mis on maaeluminister Urmas Kruuse arvates toetusmäära oluline tõus.

Mahepõllumajanduse väärtusi hinnates ostab ja müüb Jõgevamaal tegutsev TÜ Wiru Vili teravilja, selle juhatuse liige Hardo Vahemäe möönis, et statistikale tuginedes järeldab ministeerium mahesektori kasvu, kuid reaalsuses kahaneb keskmises suuruses tootjate hulk.

„Tegu on siiski äriga ning nagu põllumajanduse puhul ikka, mitte lühiajalisega,” nentis Vahemäe.

„Siiani olid mahetootjad erisusega, nad said ka püsirohumaad põlluks üles harida. Uuel perioodil see erisus kaob, aga juba muudetud maad tagasi viima ei pea ning need liiguvad mahedast välja.”

Hind kõigub

Mahevilja kokkuostuhinna ja tavaliselt kasvatatu võrdsustumise kohta arvas Vahemäe, et hooaja jooksul ei ole kuni saja­eurone hinnakõikumine tonni kohta eriline nähtus.