Nädala mõte: vaidlus, kus kompromiss võimatu?

Metsa kasvatatakse, langetatakse ja taas istutatakse, et ehitada eluase ja see soojaks kütta. Foto: Marianne Loorents

Võtke ette oma küttearve või meenutage, palju küttepuud maksid. Kohe läheb tuju nulli. Küttepuu tuleb metsast, seda teame, aga kust tuleb kaugküttega elamisse soojus? Katlamajast. Mida seal ahju pistetakse? Ikka puitu. Üle poole Eesti kaugküttes kasutatud kütustest moodustab hakkpuit. Tallinna ning veel hulga linnu ja asulaid kütab soojaks Eesti metsas langetatud puu.

Nüüd keerame raadio lahti ja seal räägitakse metsanduse arengukavast ning antakse tuld töösturite pihta, kes raha taskusse ajades kodumaa paljaks raiuvad. „Eesti rahvale on mets püha! Mets pole ahnitsemise ega raha saamise koht!” kuulen riigiraadio eetris kõlavat rahva häält. „Raiemahtu tuleb poole võrra vähendada,” ütleb looduskaitsjate tellitud rahva arvamuse uuring.

Mõtleme korraks – kui raiemaht senisest kõvasti allapoole viia, tuleb turule vähem puitu ja hakkpuitu. Mida teeb siis ehitusmaterjali, mööbli, küttepuu ja kaugkütte hind? Kas keegi suudaks välja pakkuda usutava variandi, et need vähemalt praegusel tasemel püsima jääksid?

Põldu küntakse, väetatakse ja saaki lõigatakse, et inimese kõht täis sööta. Metsa kasvatatakse, langetatakse ja taas istutatakse, et ehitada eluase ja see soojaks kütta. Nii nagu piim ei tule poest ja raha seinast, ei sünni linnakorteri soojus torus.

Langetatud palke ei veeta müstilisse musta auku. Kõik, mis metsast tuleb, tarbib inimene ära. Kui tahame, et raiemaht tunduvalt langeks ja metsad alles jääks, peame olema valmis tarbimist vähendama.

Loodust tuleb hoida. Minu jaoks pole need pelgalt sõnad. Olen kunagi oma kodu kõrval metsas harvesteri märgates sõna otseses mõttes käed laiali selle ette tormanud, et oma (tegelikult mulle täiesti võõra eraomaniku) võimsaid puid kaitsta. Üllatus, aga objektijuht polnudki metsast viimase sendi väljapigistaja, tuli vastu ja jättiski metsaviiru alles.

Loomulikult tahame metsa hoida, aga raiemahu väiksem number ei saa olla käimasolevas kompromissitus vaidluses eesmärk omaette, vaid meie kõigi loodust säästvama käitumise loomulik tulemus. Osta vähem, soojusta kodu (kui selleks raha on), taaskasuta, õpi taluma tuulikuid, tuumajaama ja puiduväärindamistehast oma kodukandis, olgem valmis maksma kaitsealuse metsa omanikule väärikat tasu elurikkuse hoidmise eest.