PRIA vastab: kelle huve kaitseb PRIA?

PRIA veebileht. Foto: PRIA

PRIA eesmärk on olla partner Eesti põllumeestele, ettevõtjatele ja maaelanikkonnale toetuste jagamise ning üha enam ka kasuliku info ja e-teenuste kaudu. PRIA kaudu on 22 aasta jooksul Eesti maaelu toetatud viie miljardi euro ulatuses. Selle rahaga on maa­ettevõtjad saanud arendada, edendada ja pakkuda võimalusi maal elamiseks ja toimetulemiseks. Loodud on tuhandeid töökohti, hooldatud on ligi miljon hektarit põllumaad, renoveeritud on sadamaid, avatud turismitalusid, ehitatud uusi ja modernseid loomakasvatushooneid ja palju muud. Välja on makstud 99% Eesti maaelu toetamiseks mõeldud rahast.

See, et toetustega seoses tekivad eriarvamused või vaidlused, on vältimatu. Mõned õigusvaidlused võivad kesta liigagi kaua, see on samuti tõsiasi, nagu seegi, et ettevõtjast vaidlusosalisele võib tunduda kogu toetuste süsteem ebaõiglane.

Reeglitel on oma mõte ja neid ei saa pisendada ebavajalikeks ja tarbetuteks pelgalt seetõttu, et toetusraha eest on valminud kogukonna või piirkonna jaoks õige asi, mis edendab maaelu. Igal mündil on kaks poolt. Võib-olla mõni teine ja veelgi perspektiivikam projekt on jäänud reeglite rikkumisega seotud projekti tõttu toetuseta ja ellu viimata. PRIAsse pöörduvad ka isikud, kellele tundub toetuste süsteem ebaõiglane ja õiglustunnet riivav hoopis seetõttu, et mõned toetusesaajad on suutnud toetusreeglite „süsteemi üle kavaldada” ja alusetult toetust saada, samal ajal kui reeglite järgimine on taotleja toetusest ilma jätnud. PRIA roll on toetuste väljamaksmine, samas tuleb meil ka tagada toetuste reeglitepärane väljamaksmine.

Ühiskonnas ei ole meil võimalik ise defineerida, millised on olulisemad reeglid ja millised mitte. Ärandatud autoga heategude tegemine ei muuda auto ärandamist õiguspäraseks. Ärandajale võib ju tunduda, et tähtis pole see, kuidas auto saadi, vaid see, milleks seda kasutati. Kui liiklust pole, tundub punase fooritulega tänava ületajale samuti, et punase keelava fooritule reegel on teatud ajal täiesti ebavajalik ja piirav. Kas sellest saab siis järeldada, et igaüks täidab reegleid oma õiglustunde kohaselt, et igaüks saab ise otsustada, millal punase tulega tänava ületamine tundub õige ja millal mitte?

On täiesti arusaadav, et vaidlused on ebameeldivad. PRIA ei saa ega taha avalikkuse ees konkreetseid juhtumeid detailselt lahata, küll aktsepteerime, et see õigus on ettevõtjal. Peame oma vaidlused selles vormis ja ruumis, mis seadus on ette kirjutanud. PRIA roll makseagentuuri ja riigiasutusena on lisaks õiguskorra tagamisele ka meiega eriarvamusel oleva taotleja inimlik ja väärikas kohtlemine ning mõistmine ka pingelistes olukordades, kus valitsevad erimeelsused ja emotsioonid.

Maaelu toetuste üldine süsteem on läbimas suurt muutust. PRIA arendab kogu toetuste süsteemi suunas, et taotlejaid aidata riskide maan­damisel juba enne taotluse esitamist. Seda võimaldab uuel programmperioodil lubatud tulemuspõhise toetuste süsteemi põhimõte. Sellisel juhul pole toetuse väljamaksmiseks vaja kontrollida, mitu akent või ust või naela ehitusel kulus, mis need maksid või kellelt neid osteti. Olulisem on tehtud kulutuse mõõdetav mõju ettevõttele, kogukonnale, ühiskonnale või keskkonnale. Ka lihtsustatud kulumeetodite rakendamine on võimalus, mis vähendab bürokraatiat nii ettevõtja kui ka PRIA vaates.

Koostöö on kahepoolne. Ettevõtlikud ja tublid inimesed, kes midagi teevad, mõnikord ka riskivad ja teinekord ka eksivad. See käib nii taotlejate kui ka PRIA kohta. PRIA soovib, et keeruliste olukordade juures säiliks vastastikune austus ja soov teist osapoolt mõista, mis samas ei pea tähendama kõiges ühel meelel olemist.

Keskmiselt esitatakse aastas PRIAle 52 000 taotlust ja ühes aastas maksame välja üle 300 miljoni euro toetusi. Võrdluseks toome välja, et aastas vaidlustatakse keskmiselt 200 otsust (0,4%), millest omakorda kohtutesse jõuab vaid ­30–40 taotlust (0,08%). Veelgi harvemad on kriminaaluurimised, kus uuritakse ja kahtlustatakse tahtlikku toetuspettust.