Madis Kallas: oleme raiemahtu muudkui tõstnud, aga elu maal on aina nukram

Madis Kallas kinnitas, et igal juhul läheb raiemaht väiksemaks, lihtsalt küsimus on, kui suure protsendi võrra. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus saatis aastaid tuliseid vaidluseid põhjustanud metsanduse arengukava Riigikogusse lootusega, et veel praegune koosseis selle vastu võtaks. Arvata on, et rahvale hinge minev teema – kui palju tohib aastas Eesti metsa langetada, kütab kuu enne valimisi parlamendi liikmeidki emotsioone lendu laskma.

Uurisime keskkonnaminister Madis Kallaselt, miks selle arengukavaga ühtäkki nii kiireks läks.

„Kui selle Riigikogu ajal vastu ei võeta, tuleb uus koalitsioon ja isegi kui samas koosseisus, algab protsess otsast pihta. Teades, kui kaua seda arengukava on tehtud, siis meie hinnangul läheks üks aasta kindlasti otsa veel,” põhjendas minister.

Te oma intervjuudes rõhutate, et raiemaht langeks üheksale miljonile tihumeetrile aastas, ometi on arengukavas kirjas 9–11.

Selles vahemikus saab see lähema kaheksa aasta jooksul olema. Tingimusel, et peab tagama elurikkuse, ökosüsteemide püsimise ja kliimaeesmärgid. Kui meil on olukord väga hea, võib ka üle üheksa raiuda, aga praegu kõik uuringud ja statistika näitavad, et raiemaht peaks jääma üheksa juurde, muidu me eesmärke täita ei suuda.

Raiemaht kuni 11 miljonit aastas oleks ju sisuliselt tänane seis.

Viimase viie aasta keskmine raiemaht on olnud 11,5. Igal juhul väiksemaks see läheb. Lihtsalt küsimus on, kui suure protsendi võrra.

Uus minister võib kehtestada raiemahuks ka 11 miljonit?

Siis peab ta esmalt põhjendama, miks ta ei täida arengu­kava alaeesmärki number üks. (Vaata infoboksi – toim.)

Mille üle üldse vaieldakse: kui palju on üks miljon tihumeetrit metsa?