Puude musta pässikuga nakatamine toob nii tulu kui hulga riske

Musta pässiku kasvatamine pakub võimalust metsast alternatiivtulu teenida, kuid metsa tuleviku osas tuleb kaaluda plusse ja miinuseid.  Foto: Arvo Meeks

Too mitme nimega puu­seen, mida tunneme nii chaga, musta pässiku kui kasepässiku nime all, on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud. Läinud sügisel avaldatud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ohutusuuring seadis chaga tõhususe kahtluse alla, kuid teisalt tõdes Eesti Maaülikooli uuring, et lepapässik on potentsiaalsetelt raviomadustelt võrreldav kasepässikuga.

Eesti tuntuima chaga-toodete valmistaja osaühingu Chaga tegevjuht Silver Laus märkis, et praegu on veel raske öelda, kas ja kui palju sügisel avalikuks tulnud uuringud Chaga Healthi toodete müüki on mõjutanud. Kui aasta tagasi oldi end selgelt positsioneerinud tervisetoote valmistajana, siis järjest enam on tegevust laiendatud rohe­innovatsiooni osas. „Sügisel avasime Eesti esimese seente uurimisele keskendunud teadus- ja kompetentsikeskuse, mis annab võimaluse läheneda meditsiiniseente valdkonnale ulatuslikult ja piiriüleselt,” lausus ta. Kindlasti jääb tervisetoodete valmistamine üheks nende tegevusalaks, kuid sellele lisandub meditsiiniseente kasvatamine ja vastav teadustöö.

Metsast saaks alternatiivtulu

Silver Lausi sõnul on seeni aastasadu käsitletud väga traditsiooniliselt ja eelkõige söögina. See käsitlus on muutumas ja seened toovad uue ajastu heaolu, pakkudes lahendusi nii tervishoius, keskkonnakaitses kui metsamajanduses.