Tellijale
Hobused on tulevik, sest hõlpsasti kättesaadav nafta on maapõuest otsas
26. jaanuar 2023, 00:00
9.–13. jaanuarini peeti Viljandimaal Leie lähistel Lätkalu külas Aaviku talus Eesti Maaülikooli hobumetsanduse kursust. Selle eestvedaja oli hobumetsanduse entusiast Priit-Kalev Parts. Intervjuus Maa Elule arvas ta, et hobustel võiks Eesti metsamajanduses olla praegusest märksa suurem roll. Entusiasti sõnutsi tuleks Eesti metsanduses teha suuri korrektiive ning suksud taas ausse tõsta.
Priit-Kalev Parts, kui palju on praegu Eestis hobumetsandusega tegelejaid?
Siin kursusel arutasime ja leidsime, et teame viit hobumetsandusega tegelejat, aga tõenäoliselt on neid veel viis kuni kümme. Nende nappus tuleneb odavast naftast, sisepõlemismootorist, linnastumisest ja füüsilise töö kartusest. Maamajapidamised on monokultuurseks kujunenud, seetõttu tundub tihti, et masinaga on parem. Multifunktsionaalses maamajapidamises on hobusel palju rakendust: sõnniku tootmine, aiatöö, metsatöö, lõbusõit ja muud asjad.
Kui kaua olete ise hobustega toimetanud?
Hobuste juurde jõudsin tosin aastat tagasi, üks minu lastest vajas ratsutamisteraapiat, olime toona just maale kolinud, seega võimalused olid olemas. Mida rohkem hobustega tegelesin, seda enam see mulle meeldima hakkas, lapse tervisele oli teraapiast samuti kasu. Olen täielikult iseõppija, paljud minu rakendamise nipid on veidrad, mõned minu leiutatud n-ö Partsi sõlmed on ilmselt tarbetult keerulised. Kasutasin neid aastaid, hobuseinimesed vangutasid pead, aga enamik ei öelnud viisakusest midagi.
Mõned asjad olen hiljem õppinud teiste järgi ümber, nüüd on need tavalisemad ja lihtsamad, aga mõned eriskummalisused ongi jäänud, kuna praktilist vahet ei ole. Ütleme nii, et olen läinud ringiga sinna, kuhu oleks saanud otseteed minna, mul on tulnud tublisti kooliraha maksta. Kindlasti on neil lihtsam, kes algteadmised kodust kaasa saavad või need mõnel koolitusel omandavad.