Nõuet järgides peavad mahetootjad kasvatama külvikorras liblikõielisi ehk teraviljamaa peab teatud aastatel olema rohumaa all. MAKi eelmisel perioodil maksti mahevilja kasvatamise toetust 125 eurot hektari kohta, kuni kolmeaastase külvikorras rohumaa ühikumäär oli 85 eurot. Alanud aastast on nii teravilja kui kuni kolmeaastase rohumaa ühikumäär 132–182 eurot hektari kohta, mis on maaeluminister Urmas Kruuse arvates toetusmäära oluline tõus.
Mahepõllumajanduse väärtusi hinnates ostab ja müüb Jõgevamaal tegutsev TÜ Wiru Vili teravilja, selle juhatuse liige Hardo Vahemäe möönis, et statistikale tuginedes järeldab ministeerium mahesektori kasvu, kuid reaalsuses kahaneb keskmises suuruses tootjate hulk.
„Tegu on siiski äriga ning nagu põllumajanduse puhul ikka, mitte lühiajalisega,” nentis Vahemäe.
„Siiani olid mahetootjad erisusega, nad said ka püsirohumaad põlluks üles harida. Uuel perioodil see erisus kaob, aga juba muudetud maad tagasi viima ei pea ning need liiguvad mahedast välja.”
Hind kõigub
Mahevilja kokkuostuhinna ja tavaliselt kasvatatu võrdsustumise kohta arvas Vahemäe, et hooaja jooksul ei ole kuni sajaeurone hinnakõikumine tonni kohta eriline nähtus.