Kurkum on tunnustatud terviseparandaja ja ilus toalill

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Toitudele lisatakse kollajuurt üsna vähe. Noaotsatäiest kollajuurepulbrist piisab kilo riisi maitsestamiseks ja värvimiseks.

 
Toitudele lisatakse kollajuurt üsna vähe. Noaotsatäiest kollajuurepulbrist piisab kilo riisi maitsestamiseks ja värvimiseks.  Foto: Shutterstock

Kollajuur ehk kurkum on karri vürtsisegu põhikomponent ja tunnustatud ravimtaim. Kas teadsite, et seda saab ka kodus kasvatada?

Kollajuur ehk kurkum, ka India safran (Curcuma) kuulub koos Aasias tunnustatud tärklisetaime marantaga marantaliste sugukonda. Kollajuurte perekonda kuulub 40 liiki. Vürtsina kasutatakse peamiselt peale pika kollajuure veel lõhnavat kollajuurt, tsitverijuurt ja ümmargust ehk valget kollajuurt.

Lõhnavat kollajuurt tarvitatakse peamiselt kondiitritööstuses, tsitverijuurt likööritööstuses ja ümmargust kollajuurt tärklise valmistamiseks. India kollajuurelt saadav mangoingver sarnaneb maitselt ja lõhnalt mangoga ning sobib hästi maitsesegudesse ja marinaadidesse.

Pikk kollajuur pärineb Lõuna-Aasiast. Maailmas toodetakse umbes 800 000 tonni kurkumit aastas, millest 75% on pärit Indiast. Saagikus on 20–25 tonni hektarilt, kuiva droogi saagis on 20–30% tooraine massist.

Rohkem kui 4000 aastat on pikka kollajuurt kasutatud toidu- ja tekstiilivärvina ning maitse- ja ravimtaimena. Kurkumi värv võib sordi ja kasvukoha tõttu erineda, seetõttu ei näita värvus kvaliteeti.

Kollajuure raviomadused

Taimes leiduv kurkumiin on üks põhjalikumalt uuritud bioaktiivseid aineid. Kurkum on eelkõige sapiajati. Kurkumiin mõjutab mitmeid molekule ja geene, näiteks kui tarvitada kurkumit hingamisteede nakkushaiguste ravis, toimib see viiruse vastu, alandab palavikku ja põletikku. Samuti parandab kurkumiin suhkruhaige seisundit, taandab põletikku, oksüdatiivset stressi ja ravib dia­beedi tüsistusi.

Teaduslikku kinnitust on leidnud kurkumi põletikuvastane toime, uuritud on selle kasutusvõimalusi vähiennetuses ja -ravis. Värskemates ­uuringutes käsitletakse kurkumi suutlikkust parandada kog­nitiivseid funktsioone, neerude tööd ja võimet hoida veresuhkrut kontrolli all.

Ajurvedas on kurkumit tuhandeid aastaid kasutatud, näiteks hingamisteede, reuma, tugeva valu ja väsimuse ravimisel. Kurkum on maksa puhastava ja kaitsva toimega, eriti koos värske jahvatatud musta terapipraga.

USA meditsiiniteadlased on kinnitanud, et kurkum võib osutuda tõhusaks heinapalaviku ravis, kuna kurkumiin vähendab aevastamist ja ninakinnisust. Samuti kiitsid nad heaks kurkumi kasutamise depressiooni ravis. Soovitatav päevane annus on 2 g kuivatatud kurkumirisoomi või 9 g värsket risoomi.

Kurkum istanduses.  
Kurkum istanduses.  Foto: Toivo Niiberg

Kindlasti tuleks kurkumi ja selle preparaatide tarvitamisest hoiduda raseduse ja imetamise ajal, sapikivitõve ja sapipaisu korral.

Kollajuur toidus

Toitudele lisatakse kollajuurt üsna vähe. Noaotsatäiest kollajuurepulbrist piisab kilo riisi maitsestamiseks ja värvimiseks. Pilafi hulka lisatakse kollajuurt kas enne riisi lisamist, kui liha, sibul ja porgand on juba parajalt pehmed, või paar minutit enne lõplikku valmimist. Kurkumiga värvitakse krevettide, krabide, homaaride, vähkide ja austrite keeduvett. Piisab teelusikatäiest ühe liitri keeduvee kohta. Samuti kasutatakse kurkumit juustu ja kohupiimatoodete värvimiseks. Lihatoitudest lisatakse kurkumit raguule, guljašile, seenekastmetele ning kana- ja kalatoitudele.

Kollajuur on karri vürtsi­segu põhikomponent ja hea karrisegu tuleks siiski endal valmis teha. Maailmas on levinum India karri, vähem tarvitatakse täielikku karrit ja enim odavat mittetäielikku karrit.

India karri retsept (lihtsustatud): 32 osa kollajuurepulbrit, 24 osa jahvatatud koriandriseemet, 12 osa värskelt jahvatatud kardemoni, 10 osa India või ristiköömnet, 10 osa Kreeka lambaläätse jahvatatud seemnepulbrit, 5 osa valget pipart, 4 osa nelki, 2 osa fenkoli ehk apteegitilli seemnepulbrit ja 1 osa Cayenne’i pipart.

Tegelikult kuulub karri koostisesse peaaegu 50 vürtsitaime, mis segatakse kokku ja koriandriseemnete asemel kasutatakse koriandrilehti.

Kurkumi kasutamisega tasub olla ettevaatlik, sest ta jätab riietele plekid.

Kurkumipulbrit säilitage kuivas, jahedas ja päevavalguse eest kaitstuna.

Kurkum toataimena

Kurkumit on üsna kerge kasvatada. Enim kasvatatakse toalillena tsitverijuurt ehk sidrunijuurt, vähem Siiami tulpi ja India kollajuurt ehk mangojuurt. Kurkum on üsna kõrge taim, kuni meetrikõrgune.

Õitsvat kurkumit vaadates tundub, et toataimel on suured heledad õied, tegelikult on need erksa­värvilised kandelehed.
Õitsvat kurkumit vaadates tundub, et toataimel on suured heledad õied, tegelikult on need erksa­värvilised kandelehed. Foto: Toivo Niiberg

Kurkumi õitsemine algab reeglina suvel. Kui vaadata õitsvat kurkumit, tundub, et toataimel on suured heledad õied, tegelikult on need vaid erksavärvilised kandelehed. Kurkumiõied ise on väikesed ja silmapaistmatud ning asuvad kandelehtede vahel.

Kurkumitaimel on väljendunud puhkeperiood. Sügise lõpus õie õhust osa sureb. Pärast seda kaevatakse kurkumi risoom välja ja hoitakse kuivas liivas jahedas. Kevadel, aprilli alguses istutatakse kurkumi risoom värskesse mulda, tuuakse tuppa ja kastetakse. Talvel puhkeajal säilitatakse juuri jahedas kuivas ruumis temperatuuril 10–15 kraadi. Kurkumipotti tuleb hoida valgusküllases kohas, kaitstuna otsese päikesevalguse eest.

Kurkumi kasvatamiseks sobib muld, kus on võrdsetes osades lehti, turvast, huumust. Hea on mulda lisada veidi puhast jõeliiva. Kasvuperioodil kasta mõõdukalt. Sügiseks väheneb kastmine ja pärast lehtede närbumist peatub areng täielikult. Suvel tuleb kurkumi lehti pihustada pehme veega ja jälgida, et õisikutele ei langeks suured veepiisad. Risoom peaks olema talvitumiseks täiesti kuiv.

Kurkumi paljundamine toimub risoomi jagamise teel. Tuleb jälgida, et igal risoomitükil oleks vähemalt üks kasvu alustamiseks valmis pung ja vähemalt kaks külgjuurt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles