Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda

Foto: Kristjan Teedema

Veebruari keskpaigast ei tohi jahimehed märgaladel mürgiseid pliihaavleid isegi mitte kaasas kanda.

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld. Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.

„Mida rohkem jahimehi pliimoonast loobub, seda parem loodusele ja kokkuvõttes ka inimesele,“ ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Soovitame jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda isegi siis, kui piirang seda ei nõua.“

Veekogusse sattunud pliihaavlid ohustavad eriti veelinde, kes neid toidu pähe söövad. Kotkastele põhjustab pliimoona tõttu saastunud liha söömine eluohtliku mürgistuse. Plii on mürgine ka inimesele ja võib toidulauale sattuda läbi kütitud ulukiliha või saastunud põhjavee.

„Keskkonnasõbralikud jahimehed kasutavad juba täna pliivaba laskemoona. Nende jaoks ei muutu 15. veebruaril midagi,“ tõdes Vakra. „Kui aga jahimehel on kaasas mürgist pliimoona, tuleb edaspidi hoolega jälgida, et ta ei satuks märgalale või veekogu puhvertsooni. Nendes kohtades on pliimoona kaasas kandmine keelatud olenemata selles, kas jahitakse veelinde või ulukeid.“

Veebruaris jõustuv piirang on osa üle-Euroopalisest plaanist, mille eesmärk on pliisaastet looduses vähendada. Jõustuv määrus keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise kõigil märgaladel ning 100 meetri raadiuses veekogust või rannikust.

„Alates veebruari keskpaigast kontrollime jahijärelevalves seda, et märgaladel pliihaavleid kaasas ei oleks. Esimese poole aasta jooksul on keskkonnainspektorid valmis eelkõige muutusele tähelepanu juhtima ja selle vajadust selgitama. Eesmärk on see, et plii ei jõuaks loodusesse,“ ütles keskkonnaameti peadirektor.

Pliivabade alternatiividena saab jahipidamisel kasutada teras-, vismut-, tsink-, tina-, molübdeen- või volframhaavleid.

• Keskkonnaameti, maa-ameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöös on valmimas piirangualade kaart, et info reeglite muutuse kohta oleks jahimeestele kättesaadavad, arusaadavad ja käepärased.
• Euroopa keemiaagentuuri ECHA soovituste järgi võiks pliimoon jahipidamisest täielikult kaduda.
• Jahimehed on seadnud eesmärgiks loobuda pliimoona kasutamisest 2030. aastaks.