Rohestamise umbsõlmed ootavad harutamist

Teadlaste arvates seisneb probleem selles, et kariloomade arvu vähenedes väheneb püsirohumaade roll rohusööda tootmisel ja põllumehed otsivad nendele aladele tasuvamat väljundit. Foto: Sander Ilvest

Püsirohumaadel on tähtis roll nii maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse tagamisel kui ka kliima reguleerimisel ning nende säilitamine on Euroopa Liidu ülene kokkulepe, möönis maaülikooli teadlane Ants-Hannes Viira, kes on riigikantselei koordineeritava rohepoliitika juhtkomisjoni eksperdigrupi liige.

Rohestamine on päevateema, mis mõjutab tegevpõllumehi, kes kliima- ja keskkonnatoetuse taotlemisel peavad täitma püsirohumaade säilitamise nõuet. Selle aasta esimesest päevast rakendus liidus uuendatud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis hõlmab aastaid 2023–2027 ja seab sihiks muu hulgas põllumajandusmaast vähemalt viie protsendi jätmise elurikkust soodustavateks aladeks.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti (PRIA) andmetel ei täitnud 2022. aastal varem määratud tagasi­rajamise kohustust 420 taotlejat ja neil jäi püsirohumaaks tagasi rajamata 2103 hektarit.

„Tagasirajamise kohustuse korral peab taotleja 2023. aastal uue rohumaa rajama temale määratud kohustuste ulatuses,” selgitas Tiia Tamm-Suik PRIA teabeosakonnast. „Kohustuse täitmiseks sobib ka juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu ja mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui taotleja on toetuse taotlusele märkinud tagasirajatava püsirohumaa maakasustuseks TAR, siis tuleb tagasirajatud püsirohumaad säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni.”

Mahe- ja väiketootjatel uus kohustus

PRIA määras läinud aasta 31. detsembriks tagasirajamise kohustuse 245 taotlejale 2288 hektari ulatuses ning igale neist saatis amet kirjaliku teavituse tema kohustuse suurusest.