R, 27.01.2023

Glüfosaat võib mahepõllundust mõjutada aastaid hiljem

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Glüfosaat võib mahepõllundust mõjutada aastaid hiljem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õitsev tatar, tatrapõld.
Õitsev tatar, tatrapõld. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Üha täpsemaks muutuvad analüüsiseadmed paljastavad, et reeglitest kinnipidava mahekasvataja toodangust võib ühtäkki avastada keelatud aineid. Ühe sarnase loo keerises on Eesti mahetatra kasvatajad, kes kinnitavad, et pole midagi lubamatut oma põllul teinud, ometi avastas Saksamaal tehtud analüüs nende toodangus mahetoodetes keelatud fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhapet.

Praegu ei tea keegi vastust, kas paarkümmend Eesti eri otstes tegutsevat kasvatajat otsustasid mingil kummalisel kombel sama keelatud ainet oma põllul kasutada või on tegu siinmail uue asjaoluga, millega seni arvestada pole osatud.

Marge Thetloff.
Marge Thetloff. Foto: Erakogu

Tekkinud küsimustele otsime vastuseid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Marge Thetloffiga.

Kes selgitab välja, kuidas keelatud ained mahetatra sisse sattusid?

PTA teeb riiklikku järelevalvet mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete üle ehk kontrollib tootjate poolt nõuete täitmist. Ameti kohustus on alustada mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute ainete leidmisel või leiust teavituse korral vastavasisulist uurimist, et selgitada välja, kas saastumine võis tulla mahepõllumajanduses mittelubatud ainete kasutamisest või muude mahemäärusega kehtestatud nõuete, nagu näiteks ettevaatus- ja ennetusmeetmete, eiramisest.

Kas ametnikud uurivad paberite peal, laboris või kaasate veel kedagi?

Kontroll tehakse nii dokumentide põhjal kui ka ettevõtetes kohapeal. Vajadusel kaasatakse teadusasutuste eksperte.

Kus võeti keelatud aineid näidanud proovid?

Mahepõllumajanduses lubamatute ainete kontrollimiseks võttis kokkuostja iga mahetootja toodangust kokkuostupunktis vastavad proovid. Analüüsid tehti Euroopa Liidu akrediteeritud laboris, millest tulenevalt on tegemist usaldusväärsete ja tõepõhiste tulemustega.

Antud juhtumis tasub meeles pidada, et proovide tulemused ei näita keelatud ainete kasutamist, vaid keelatud ainete sisaldumist.

Mahetootjad väidavad, et ­Euroopa Mahesertifitseerijate Nõukogu (EOCC) lubab arvestada, et kõnealuste ainete jäägid võivad sattuda proovi täiesti loomulikul teel, näiteks põuasel ajal. Kas on nii?

Ainete esinemine looduslikult vajab teaduspõhist lähenemist ja saadud tulemuste põhjal eksperdiarvamuse kujundamist teadlaste poolt.

Käesolev juhtum ongi tõstatanud vajaduse teadusasutustel uurida põhjalikumalt antud toimeainete mõjusid keskkonnas, akumuleerumist mullas ja nende püsivust ajas.

Kas siis on olemas looduslikud variandid (põud, sõnniku kasutamine) ja tegelikult kasvatajad ei pruukinudki midagi valesti teha?

Peamiseks keerukuseks antud toimeainete puhul (fosetüül-alumiinium ja fosfoonhape) saab asjaolu, et fosetüül-alumiinium ei ole stabiilne molekul ja laguneb keemiliste protsesside käigus üsna kergesti fosetüüliks. Fosetüül laguneb aga omakorda üsna kergesti fosfoonhappeks ja selle sooladeks. Lisaks peab meeles pidama, et antud toimeained on mullas küllalt pika aja vältel püsivad, mis omakorda raskendab toimeainete mahetoodangusse sattumise põhjuste väljaselgitamist.

Fosfoonhapet peetakse üldiselt pestitsiidijäägiks. Kirjandusallikate põhjal on teada, et fosfoonhappega on seotud glüfosaadi (tavapõllumajanduses kasutatav taimekaitsevahend) laguprodukt AMPA – aminometüülfosfoonhape. AMPA on glüfosaadi esmane laguprodukt keskkonnas ja inimorganismis, mis on vähemalt sama toksiline kui glüfosaat. Samuti võib AMPA kumulatiivne mõju olla isegi tugevam, sest selle eluiga keskkonnas on pikem kui glüfosaadil.

Kas sain õigesti aru, et üks põhjus võib olla, et mahepõllu mullasse on jäänud seal kunagi aastate eest kasutatud glüfosaadi jääke, mis rahva seas rohkem Roundupina tuntud?

Jah, see võimalus on olemas, kuid see vajab teaduspõhist lähenemist ja saadud tulemuste põhjal eksperdiarvamuse kujundamist teadlaste poolt.

Nagu varem öeldud, siis käesolev juhtum ongi tõstatanud vajaduse teadusasutustel uurida põhjalikumalt antud toimeainete mõjusid keskkonnas, akumuleerumist mullas, nende püsivust ajas jne.

Mahetootjate sõnutsi rikkusite eksitavat infot levitades nende mainet.

Pressiteate eesmärk oli rõhutada ennetus- ja ettevaatusmeetmete olulisust ning teavitada avalikkust juhtumist, mille puhul tänu edukalt rakendatud enesekontrollisüsteemile ei jõudnud mahedas keelatud aineid sisaldav toodang mahedana tarbijateni. Pressiteade tõstab tarbijate teadlikkust ja seeläbi ka usaldust mahedana märgistatud toodete vastu. Teeme endiselt koos kogu sektoriga tööd selle nimel, et ka edaspidi ei jõuaks mahenõuetele mittevastavad tooted mahedatena turule.

Pressiteates tõime välja uurimise hetkeks faktilise kindluse saanud võimalused. Kuna antud toimeained nõuavad laiemapõhjalist uurimistööd ja uurimine käib, oli see sellel ajal kõige asjakohasem info.

Vastasseis

21 Eesti mahetatra kasvataja toodangust leiti fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) pressiteate järgi võivad fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääkide mahetoodangusse sattumise põhjused olla seotud kas mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste kasutamisega.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu seisukoht on aga, et tõenäoliselt on tegemist juhtumiga, kus tootjad ei ole kasutanud mittelubatud aineid ja proovide tulemustest on tehtud ennatlikke järeldusi, ilma andmeid põhjalikult analüüsimata.

„Esiteks ei ole reaalne, et 21 tatratootjat üle Eesti eksivad ühtemoodi, kasutades sama tootmises mittelubatud ainet. PTA on teinud järeldused edasimüüja võetud proovide alusel, proovid ei ole meie teada võetud otse põllult. Ka teistes riikides on mahetoodetes nimetatud aineid leitud ja on tuvastatud, et tegu pole tootja rikkumisega. Nende ainete jäägid võisid sattuda proovi samahästi loomulikul teel, näiteks sõnniku kasutamisel või fosfoonhappe puhul isegi taimede ilmastikust tingitud stressi tagajärjel,” seisab mahetootjate pressiteates.

Märksõnad
Tagasi üles