Lihaveisekasvataja tunneb puudust kohalikust teadusest

Airi Külvet (keskel) osales hiljuti Brüsselis jätkusuutliku lihaveisekasvatuse BovINE projekti lõpuseminaril. Foto: Erakogu

Puutsa talu perenaine ja Liivimaa Lihaveise kvaliteedi­kava eestvedaja Airi Külvet tunneb puudust, et Eestis pole lihaveisekasvatusele spetsialiseerunud teadlasi. Hiljuti osales ta Brüsselis jätkusuutliku lihaveisekasvatuse BovINE projekti lõpuseminaril, kus jagati, mida teiste riikide teadlased ja farmerid on avastanud.

See oli kolm aastat kestnud BovINE projekti kokkuvõttev koosolek, kus osalesid 11 riigi esindajad. Eesti oli ainus, kellel teaduspartner puudus.

Kogu info on avalik

Projekti eesmärk on ühendada farmerite hea praktika, teadusuuendused ja tegelikud vajadused. Valideeritud praktikad laaditi üles BovINE loodud interneti teabekeskusesse Hub, kus igaüks neid nüüd lugeda saab. Seal jagub infot nii talunikele kui ka teadlastele.

„Meie jaoks oli see projekt oluline, sest Eestis on lihaveisekasvatuse valdkonnas teadusmaastik hõre,” sõnas Külvet. Ta on palju mõelnud, miks see nii on. „Eesti on positsioneerinud ennast piimakarja kasvatamise maana ja lihaveisekasvatus on jäänud vaeslapse ossa. Siiani arvatakse, et see on pigem pensionäride või miljonäride hobi,” arutles Külvet.

Tema sõnul vaadatakse lihaveisekasvatust ka loodushoiu komponendina ning seni ei ole Eesti Maaülikoolis tehtud ühtegi põhjalikumat teadustööd lihaveisekasvatusest. Neid ei ole ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses ega Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. „See on ilmselt juhus, et meil ei ole teadusmaastikul eestvedajat. Piimaveistega küll tegeldakse,” ütles Külvet.

Mitmekesine Euroopa

Piimaveiste kasvatamine erineb aga lihaveistest sedavõrd, et sealt pole midagi üle võtta.