ILM ⟩ Külm ja lumi ei taha korraga tulla

Lumi on sulamas Foto: Sander Ilvest

Varakult Siberi kõrgrõhuala läände laienemisega alanud talv on muutunud vägikaikaveoks Atlandi ookeani  madalrõhkkondadega. Mudelarvutustest paistab, et niisugune olukord jätkub vähemalt jaanuari lõpuni.

Jaanuari esimese nädala külmalaine ja eelolevate väiksemate külmenemiste tõttu on oodata kuu keskmist temperatuuri napilt alla nullkraadi, aga see ei tähenda, et lumi maas püsiks: külma kõrgrõhkkonna ajal taevast midagi ei saja ning madalrõhkkonnad toovad vaheldumisi lund, lörtsi ja vihma – mis maha sajab, see ka kohe sulab. Praeguseks on veidi lund säilinud vaid Haanja kõrgustikul ja Ida-Virumaal.

Madalrõhkkonnad võivad talvel ka lund ja kerget külma tuua – seda siis, kui Skandinaavia ja Soome põhjaosas püsiv kõrgrõhkkond suunab Atlandi tsüklonid otse üle Baltimaade itta. Jaanuari esimesel nädalal olime tunnistajaks iseäralikule olukorrale: keskmega otse üle Eesti itta liikunud väike tsüklon tõi lumesaju ja tuisu Põhja-Eestisse, samal ajal, kui meie väikese maa lääne- ja lõunaosas sadas vihma ja lõpuks natuke lörtsi. Vastupäeva pöörlev tsüklon toob meile oma lõunapoolses osas sooja ja niisket ookeaniõhku, põhjaosas aga külmemat õhku Euraasia mandri põhjaaladelt.

Kui tsükloni kese liigub üle Läti või ka suurema tsükloni puhul üle Leedu, siis on kogu Eestis mõni kraad külma ja sajab lund. Klassikalise külma talve alguses hakkavad tsüklonid liikuma esmalt üle Põhja-Skandinaavia, siis üle Baltimaade ja edasi veel lõuna poolt, tuues lume maha järjest suuremale alale. Seejärel toob lõunasse laienev kõrgrõhuala pakase ja nii püsib lumi, kuni kevadine soojus võimust võtab. Nii-öelda stiilipuhas oli 2010. aasta talv, mil Põhja-Eesti ilmavaatlusjaamades registreeriti rekordiliselt pikk ilma sulata periood.

Seekord arenes aga talv teistmoodi. Läänepoolne madalrõhkkond ulatub sageli Balkanilt Baltimaadeni ja lõunavool selle idaservas toob muudkui sooja õhku kaugele põhja. Sula ja külma vaheldumine Eestis sõltub siis sellest, kas kõrgrõhkkond surub teda mõnesaja kilomeetri võrra lääne poole või taandub itta. See olukord on erinev ka 2020. aasta rekordsoojast talvest, mil kõrgrõhkkond püsis Kesk-Euroopas ja tsüklonid libisesid piki seda Briti saartelt üle Skandinaavia kirdesse, tuues meile edelavoolu otse Atlandi ­ookeanilt.

Viimase pooleteise sajandi jooksul on Tartus olnud kolmel korral jaanuar keskmise temperatuuriga üle nullkraadi ja kümme kõige soojemat jaanuari olid soojemad kui –1,2 kraadi. Neist ka eelmiste kuude järgi kõige sarnasemal 1998/99. aastal (jaanuar –0,9 kraadi) järgnes pehmepoolne, kuid suurte lumesadudega veebruar ja lumi püsis märtsi lõpuni. Üldse on nende kümne talve seas umbes pooleks selliseid, mil talveilm tuli tagasi ja millest enam asja ei saanudki. Eriti omapärane oli ammune 1925. aasta, mil pehmele detsembrile ning väga soojale jaanuarile ja veebruarile järgnes tõeline talv alles märtsis (keskmine –3,8 kraadi).

Seega, vara on veel maha matta lootust, et paljuaastase keskmisena kõige lumisemale ajale, veebruari teise poolde kavandatud suusavõistlused peetud saavad!