Keskkonnakomisjonis arutati öösihikute ja pliimoona üle

Pliimürgistusega merikotka tohterdamine Foto: Pilt videost

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma teisipäevasel istungil keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise raames koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega jahindusega seotud küsimusi, mis olid esitatud eelnõule muudatusettepanekutena.

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et eelnõuga korrastatakse üldiselt keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi. Muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jahiseadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, keskkonnavastutuse seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust.

„Tänasel komisjoni istungil keskendusime jahindusega seotud probleemidele, mis on seotud öösihikute ja pliimoona kasutamisega,“ ütles Metsoja Riigikogu pressiteenistuse vahendusel. Ta selgitas, et öösihiku kasutamine oleks vajalik seoses teatud liiki metsloomade arvukuse ohjamise ja turvalisuse tagamisega. Samas ei saaks lubada öösihikut hirvede, põtrade, metskitsede ja suurkiskjate küttimiseks.

Põhifookus öösihiku kasutamisel oleks ohtlike haiguste tõrjumise, nuhtlusisendite arvukuse piiramise ning liikluses vigastatud loomade tabamiseks ja hukkamiseks. Öösihiku kasutamise lubamine, reeglite kehtestamine, kontroll ja järelevalve on vaja delegeerida vastavale ministeeriumile. Selleks on vaja teha muudatused seadusandluses.

Öösihiku kasutamise lubamine, reeglite kehtestamine, kontroll ja järelevalve on vaja delegeerida vastavale ministeeriumile.

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul soovitab Keskkonnaamet jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda.

„Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Veekeskkonda sattunud pliimoon on ohtlik veelindudele, kes need toidu pähe sisse söövad. Kotkastele põhjustab pliimoona tõttu saastunud liha söömine eluohtliku mürgistuse. Samal ajal on mürgivabad alternatiivid jahipidamiseks olemas,“ selgitas Vakra. Ta lisas, et mürgiste pliihaavlite kasutamine muutub aga nii Eestis kui kogu Euroopas järk järgult keerulisemaks.

Järgmine piirang ongi kohe jõustumas ja edaspidi tuleb pliimoonaga metsa minnes väga hoolikalt jälgida, et ei satutaks märgalale või veekogu puhvertsooni. Veekogude ääres ja märgaladel on alates käesoleva aasta 15. veebruarist keelatud pliihaavleid isegi kaasas kanda. Keskkonnaamet töötab koos Eesti Jahimeeste Seltsiga, et piirangualade kaart ja info reeglite muutuse kohta oleks jahimeestele kättesaadav, arusaadav ja käepärane. „Inspektorid on valmis esimese poole aasta jooksul rohkem selgitama ja tähelepanu juhtima kui karistama. Eesmärk on see, et plii ei jõuaks loodusesse,“ kinnitas Vakra.

Kuna pliihaavlid on eriti ohtlikud veelindudele, pole tohtinud pliimoona veelinnujahil kasutada juba aastast 2013. Tänavu veebruaris rakendub Euroopa Liidu määrus, mis ei luba märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid. Aastaks 2030 peaks pliimoon jahipidamisest täielikult kaduma.

Keskkonnakomisjonis toimunud arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnameti, Siseministeeriumi, Jahimeeste Seltsi ja MTÜ Loomuse esindajad.

Keskkonnakomisjon otsustas valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (734 SE) laekunud muudatusettepanekute arutelu jätkata järgmisel istungil.