R, 27.01.2023

Looduskalender ⟩ Tõnisepäeval anna üleliigsed moosid sõbrale

Kristel Vilbaste
Tõnisepäeval anna üleliigsed moosid sõbrale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Peenardel on välja sulanud porgandivägi, kõigil ilusad oranžid kuued seljas ja rohelised sulgkübarad peas.
Peenardel on välja sulanud porgandivägi, kõigil ilusad oranžid kuued seljas ja rohelised sulgkübarad peas. Foto: Kristel Vilbaste

„Uhuu!“ Nüüd on siis tõesti käes see aeg, kus öökulliisandad parkides ja vanades talupuudes huikavad, otsides sama kevadrõõmsat kakunoorikut. Pole selles tegelikult midagi imelikku, sest Tartus on jaanuarikuus isegi juba kodukaku pesa lähiokstel pisikesed hallid sulekerad ringi roninud.

Enamus uhuutab siiski nüüd ja veel veebruaris ja ka märtsis, enne kui pesa mune ja pisikesi poegi täis saab. Sellest hoolimata tekitab see huilgamine ka inimestes igatsuse kevade järele.

Mitmelt poolt tuleb juba teateid särtsakatest rasva- ja sinitihase lauluproovidest. Aga Pärnumaal kuuldi juba ka porri kevadlaulu. Küllap ei ole kaugel aeg, kus kirjurähngi päikeselisel päeval esimese trummisoolo laseb.

Tuttvardid, väikekosklad ja teised

Möödunud nädalavahetusel toimus kesktalvine veelinnuloendus. Linnu-uurija Leho Luigujõe ütleb tänavuse aasta kohta, et oli üsna tavapärane aasta, kuigi oli ka midagi erilist. Nii näiteks oli Saaremaal kõigi aegade rekord tuttvarte. Ta ise nägi ühes parves neid koguni 8000, aga neid sukelparte loendati veel paar tuhat. Üllatav oli ka väikekosklate rohkus, neid oli ühes kohas isegi 1000 linnuline parv. Enamikke veelinde saab näha muidugi kogenud linnumees hea optikaga. Merelt tuli ka tõeline üllatus Mustjala lähedalt – tundrakaur, mis on üliharuldane vaatlus.

Sauna aasta esimene nõialeil on visatud

Luigujõe lisab, et kuigi jää on veel Väiksel väinal sulamata, siis kogu Saaremaal vahepeal mahasadanud lumi on nüüd heinamaadel ja metsas sulanud. Sulanud hiigelsuurteks veeväljadeks, kus kohati isegi pardid peal ujuvad, veel ei ole seal kevadlinde, aga Läti üleujutusalasid on juba ka haned väisama tulnud.

Seda, et vett on taas kõikjal üle Eesti palju saanud, näitab ka jõgede ja ojade üle kallaste valgumine. Palusin Allikalkäijatel kiigata ka Tuhala nõiakaevu. Arne Kivistiku teatel on vesi juba üsna kaevukaane lähedal ja ehk paar-kolm päeva nõidade vihtlemiseni. Aga magusat vett tuleb ka vahtratest, päikese käes olevad puudel jookseb talviti ikka mahl.

Vedel muru vihmaussi hunnikute, võilillede ja raudrohuga
Vedel muru vihmaussi hunnikute, võilillede ja raudrohuga Foto: Kristel Vilbaste

Lumikellukesed ja porgandipeenar

Lage roheline muru ei sobi muidugi talve keskpaika ja saqmuti need valged lumikellukeseninad, mis mustast mullast ninad välja panevad. Aga tuulise ilmaga on praegu hea koristada kasvuhoonet, hilissügisese külmunud redisekülvi vahelt leidsin täiesti kikkis ja rohelise tippsibularivi. Looduslik kelder töötab ka tänavu, peenardel on välja sulanud porgandivägi, kõigil ilusad oranžid kuued seljas ja rohelised sulgkübarad peas.

Foto: Kristel Vilbaste

Tõnisepäev

Tõnisepäeva, 17. jaanuari, õhtul, tuleb palju soolast süüa, sest öösel janu tekkides tulevat su tulevane sulle juua pakkuma. Seega tasub ihaldatu ööseks külla kutsuda ja talle üks tulisoolane õhtueine pakkuda. Aga lage maa oli vanarahvale märgiks, et orased võivad ära külmuda, tänapäeval tasub mõelda kallite aialillede ülevaatamisele, kas tugev tuul ei ole viinud külmakatteid.

Kui tõnisepää pääva läbi päike paista, siis on mehed aasta otsa targad. Lääne-Nigula

Tõnisepäeval vaadati üle ka aidad ja sahvrid, pool toidust peab alal olema, üleliigse võib jagada vajajatele.

LASTELE: Veeteed valla

Pole just väga tavaline, et talveharjal saan öelda, et otsige koos lapsega välja labidad ja kühvlid ning minge poriga mängima. Aga viimased talved on olnud soojavõitu ja nüüd on aeg päästa valla kõik veed, juhtida ära lumesulamisvesi teerajalt, mis külmade tagasitulekul ülilibedaks liuväljaks külmuks. Võibolla on mõnel pool vaja ehitada ka valle, et vesi teele ei tungiks nagu Jekabpilsi linnas Lätimaal.

Märksõnad
Tagasi üles