Välismaalt ⟩ Soomes müüakse 3D-prinditud steike
16. jaanuar 2023, 08:40
Soome lihatootmisettevõtted otsivad uuenduslikumaid tooteid, mida müüa, sest loomsete toodete järgi nõudlus väheneb.
Enamik riigi suuremaid restorane pakub juba taimseid valikuid ning lihatöötlemisettevõtted on investeerinud ka köögiviljapõhiste toitude töötlemisse, kirjutab Yle.fi uudisteportaal.
Lääne-Soomes asuv toidufirma Pouttu valmistab vorste, valmistoite nagu lasanje ja muid lihapõhiseid tooteid. Samas pakub see ettevõtte tegevusjuhi Pirkko Rahkoneni sõnul ka umbes 40 erinevat taimetoidul põhinevat toodet.
Valmistoidu- ja lihatoodete ettevõte Atria oma kaubamärgi all taimseid valgutooteid ei tooda, kuid lepingu alusel teeb seda tütarettevõte Domretor, teatas Atria kommunikatsioonijuht Hanne Kortesoja. "Oleme hästi varustatud taimsete valgutoodete tootmise laiendamiseks, kui nõudlus on piisav," ütles ta.
Lihaasendajad ja taimsed valgud kuuluvad praegu toiduainetööstuses kõige kiiremini kasvavate kategooriate hulka. Taimseid tooteid valmistatakse aga endiselt sageli nii, et need meenutaksid liha.
Toidukaupade ettevõtte Foodwest tegevjuht Harri Latva-Mäenpää ütles, et see tuleneb inimeste harjumustest. „Lihasööjate jaoks on see kõige lihtsam viis proovida taimseid tooteid,” selgitas ta.
Kui Soomes kasutatakse sageli lihaasendajate tootmiseks ube, siis Latva-Mäenpää tehakse huvitavaid tooteid ka kanepist, kartulist ja rapsiseemnetest.
Helsingis on mõned restoranid, mis pakuvad 3D-prinditud lihalõike, mis on tegelikult valmistatud taimsetest valkudest.
Iisraeli ettevõte Redefine Meat, mis kasutab 3D-printimist, tegi koostööd Soome ettevõttega MeEat, et laieneda Soome.
Valguallikana kasutatakse näiteks hernest või kartulit ning „veri” tehakse kirsi- ja peedimahlast.
MeEati tegevjuht Mikko Karell nimetas mõningaid koostisosi. „Valguallikana kasutatakse näiteks hernest või kartulit ning „veri” tehakse kirsi- ja peedimahlast,” selgitas ta.
Trükiliha veel poelettidel pole, sest see on siiski oluliselt kallim kui veiseliha. „Trükiliha kilohind jääb praegu 50–80 euro vahele,” rääkis Karell.
Soomes müüdavate taimsete toodete hulk kasvas viimase seitsme aasta jooksul oluliselt. See kasv aga ühtlustus ja nende populaarsus eelmisel aastal isegi veidi langes.
Turu ülikooli toiduainete arendusprofessori Anu Hopia sõnas, et mullune taimsete valkude müügi vähenemine oli ajutine ja nõudlus selliste toodete järele on pikemas perspektiivis olemas.
Suurimaks takistuseks taimse valgu turu edasisel kasvul on toodete hind ja kvaliteeditase. Ta ütles, et asendustoodetel peavad olema hinna ja tunnetuse osas samad omadused kui nende lihatoodetel.
Helsingi ja Tampere ülikoolide ühisuuringu kohaselt on punane liha jätkuvalt Soome elanike peamine valguallikas, kuid selle tarbimine on aga juba mitu aastat vähenenud.