R, 27.01.2023

Kuidas keelatud aine mahetatrasse sai?

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Kuidas keelatud aine mahetatrasse sai?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õitsev tatrapõld.
Õitsev tatrapõld. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Eestis kasvatatud mahetatrast avastati kahe keelatud aine jääke. Ametnikud leiavad süü olevat kasvatajatel, kes kasutasid mahetoodetel kas lubamatut taimekaitsevahendit või mineraalväetist. Mahekasvatajad peavad aga ebatõenäoliseks, et tervelt 21 üksteisest sõltumatut kasvatajat Eesti eri otstes otsustasid ühel aastal täpselt samu keelatud vahendeid kasutada, ja peavad loogiliseks hoopis muud põhjust.

Tormi keerutas üles põllumajandus- ja toiduameti (PTA) hiljutine teade, et 21 tootja mahetatrast leiti fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Marge Thetloffi sõnul võivad antud ainete jääkide mahetoodangusse sattumise põhjused olla seotud kas mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste kasutamisega.

Mahepõllumajanduse koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk vaidleb aga vastu, et tõenäoliselt on tegemist juhtumiga, kus tootjad ei ole kasutanud mittelubatud aineid ja proovide tulemustest on tehtud ennatlikke järeldusi, ilma andmeid põhjalikult analüüsimata.

Looduse vingerpuss

Miku sõnutsi võivad need keelatud ained tõepoolest sattuda toodangusse taimekaitsevahendi kaudu, kuid Eestis turustatakse taimekaitsevahenditest fosetüül-alumiiniumi vaid aianduses, peamiselt maasikakasvatuses ja seda kasutatakse juuremädniku korral, keegi ei lähe sellega tatart pritsima.

Teise võimalusena võisid keelatud ained sattuda tatrasse mahetootele keelatud mineraalväetise kasutamisel. „Pole ju võimalik, et 21 tootjat üle Eesti, kellest enamik üksteist ei tunne, läheksid täpselt samal aastal sama kultuuri sama keelatud ainega väetama. See on absurdne!” rõhutas Mikk. „Esitatud väide, et mahetootjad on tatra kasvatamisel kasutanud mahetootmises mittelubatud aineid, on tõendamata.”

Küll aga on Miku sõnul võimalikud muud variandid. Euroopa Mahesertifitseerijate Nõukogu (EOCC) soovitab ühetaolist lähenemist ELi mahetootjatele ja lubab arvestada, et kõnealuste ainete jäägid võivad sattuda proovi üldsegi mitte pahatahtlikult, vaid täiesti loomulikul teel.

„Euroopa mahetoodete kontrollasutused on teinud selgeks, et antud ainete leide võib toodangust avastada põuasel aastal, kui taimed on stressis, ja eriti sõnniku kasutamise järel. Ka lihtsalt põua tingimustes võivad taimed seda sünteesida,” seletas Mikk.

Seega on rida täiesti looduslikke võimalusi ainete taimesse sattumisel. „Ka teistes riikides on mahetoodetes nimetatud aineid leitud ja on tuvastatud, et tegu pole tootja rikkumisega. Teiste riikide kogemus ütleb, et kui ei leita tahtlikku keelatud ainete kasutamist, võib toodet mahedana müüa,” rääkis Mikk.

Tavatatrana müüki

Osa keelatud ainete leiuga mahetatrast avastati Baltic Agro poolt kokku ostetud toodangust. Ettevõtte mahevilja tootejuht Sten-Erik Lepp rääkis, et tavaliselt kõnealuseid aineid ei analüüsita, kuid seekord klient, kellele Baltic Agro mahetatart müüa plaanis, soovis ka neid analüüsida, mida siis ka Saksamaa laboris tehti.

„See oli ebameeldiv üllatus kõigile,” kommenteeris Lepp analüüsi tulemusi. Kuidas keelatud ained toodangusse jõudsid, ei oska temagi öelda. „Praegu on palju teooriaid, aga vastust pole.”

Lisaks PTA poolt nimetatud taimekaitsevahendile ja mineraalväetisele ning Miku nimetatud looduslikele põhjustele lisas Lepp ühe võimaliku põhjusena asjaolu, et kui kunagi aastate eest on põllul kasutatud mõnda taimekaitse­vahendit, siis see püsib pikalt mullas ning võib veel aastaid hiljem mõju avaldada. „Aga ma tean mahekasvatajaid, kes on isegi juba kümme aastat mahetootja olnud ja siin nende puhul see võimalus ei kehtiks,” nentis ta. „Keegi ei tea veel vastust, loodetavasti suudab PTA põhjuse välja selgitada.”

Kuna mahetatra proovid sisaldasid keelatud aineid, siis müüki läheb see tavatoodanguna.

Märksõnad
Tagasi üles