Katkuviiruses metssigade arv Eestis aina kasvab

Pildil metssead ühel Tartumaa teel. Foto: foto: Ove Maidla/Tartu Postimees; graafika: ain kivilaan

Kuigi olukord pole võrreldav Aafrika seakatku tippajaga, mil uuritud mets­sigadest olid 1095 positiivsed, on positiivsete leidude arv aasta-aastalt kasvanud ja tekitab PTA hinnangul muret. Peamised kolded on tekkinud piirilähedastes maakondades, mis tähendab, et haigus tuuakse meile sisse riikidest, kus viiruse tõrjumisega nii edukad pole oldud.

Mullu uuriti üle terve Eesti 12 732 metssiga, neist 12 639 olid kütitud metssead: Aafrika seakatku leiti 77 metsseal kokku 12 maakonnast ja sinna hulka arvati nii aktiivse viirusega kui kaitsvate antikehadega metssead.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Helen Prommik sõnas, et mullu muutus olukord halvemaks – suurenes nii aktiivsete viiruse leidude arv kui leviku areaal. 2021. aastal tuvastati katku aktiivset viirust neljas maakonnas ja 26 metsseal, mullu juba kuues ja 38 isendil. Leidude arv on 2019. aastast kasvanud, siis oli leide kuus, 2020. aastal 16. „Aktiivse katkuviiruse leiud näitavad, et haigus pole meie metsadest kuhugi kadunud ja on jätkuv oht kõikidele seakasvatusettevõtetele,” sõnas ta.

Sihik täpsemaks

Seakatku tõrjel on Prommiku sõnul kaks peamist meedet – hoida metssigade populatsioon madalal tasemel ning eemaldada loodusest surnuna leitud metssead. Mõlema osas on ameti koostööpartner Eesti Jahimeeste Selts.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts sõnas, et kui vahepealne paks lumekiht muutis küttimise keerulisemaks, siis praegu on tingimused head, lumekihil on jäljeraamat hästi loetav. Sellest hoolimata on keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna küttimissoovitus, 14 000 metssiga, paras väljakutse.