D nagu defitsiit

Koroonaaeg tuletas meelde, milline näeb välja pilt tühjadest kaupluseriiulitest. Foto: Tairo Lutter

“Kui sa Soomest tuled, vaata, kas saad mulle suveniiriks ibuprofeenisiirupit,” jagab üks suunamudija sotsiaalmeedias kummastavat vestlust oma tuttavaga. Vestlust, mis veel mõni kuu tagasi tundunuks pööraselt uskumatu.

Jagaja on tunduvalt noorem kui mina ja vaevalt mäletab päris defitsiidiaegu. Kas neid minagi päriselt mäletan, sest lapsena pöörad nendele asjadele vähem tähelepanu, aga mõte ja tunne, et kuskilt Soomest, Rootsist või hea õnne korral sugulastelt Kanadast saabus midagi vajalikku või rõõmustavat, mida kohapeal saada ei olnud, hakkas minus selle loetud lause peale meenuma.

Osa minu lapsepõlvest jäi aega, kui juba Eestissegi hakkas jõudma asju, mida sai soetada, juhul kui sul oli raha. Seda paljudel juhtudel polnud. Ka 2008. aasta majanduskriisi ajal olin juba täisealine ja palgatööl, aga defitsiidiaeg, kus üht või teist asja kauplustest saada polnud, tundus seni jäävat aegade hämarusse. Päris mitu aastat kena majanduskasvu ja siis ometigi tuletas koroonaaeg, aga edaspidi Venemaa agressiooni mõju meelde, milline näeb välja pilt tühjadest kaupluseriiulitest.

Mõne asja nappusega on üks kummaline lugu. Kui meil oli majanduskasvu aeg, oli asju ja teenuseid rohkelt, küll aga sai üks asi defitsiidiks. Aeg. Suur osa kodumasinate või teenuste reklaamidestki rõhus just ajale: aega sai nende abil säästa, kokku hoida, mõistlikumalt kasutada.

Aega tahaksid meist juurde paljud, aga mitte nii, et see tekiks majanduskriisi, koondamiste ja töökaotuste tõttu. Paraku on neid teateid aina rohkem: tööpuudus, rahapuudus. Ka telereklaamidest kõlab aina enam märksõnadena kokkuhoid ja rahasäästmine.

Toodetele leitakse asendusi, lastele palavikusiirupi asemel saab meelde tuletada emade nipid ja tabletid moosiga suhu pista. Aga on valdkondi, kus defitsiiti endale lubada ei tohi ja törtsu magusa moosiga kibedat olukorda leevendada ei anna.

2023. on valimiste aasta ja loodan väga, et defitsiit ei kimbutaks niigi räsitud poliitilist kultuuri. Ausalt. Debati asemel kemplust näha ei jaksa. Et puudust poleks headest edasiviivatest ideedest. Ja neid pole erakondadel patt ka laenata erinevate valdkondade inimestelt. Et elu maal toimuks poliitikute tehtud otsuste toel.

Riigikogu valimised on 5. märtsil, elektrooniliselt saab hääletada juba veebruari lõpus. Mõtlen, kas vähem kui kaks kuud enne oma hääle andmist ei peaks ma olema juba kuulnud neid ideid, kuidas soovitakse riiki ja maaelu järgmised aastad juhtida.