Kujutleme, et teile serveeritakse kaks klaasi puhast apelsinimahla. Teie enda silme all tilgutatakse ühte klaasi tilk dihlofossi (nõukogudeaegne tuntud kärbsemürk). Lisatud mürgi kogus ei muuda maitset ega pole vahetu tarbimise järel tervisele ohtlik. Kumba mahla te siiski eelistaksite? Sedasi võiks kõige lihtsamalt kirjeldada mahe- ja tavapõllumajandustoodete vahet. Kust mõiste mahe üldse pärit on?
Mahe või mitte, mis seal vahet on?
Kui Eesti maaülikooli loodusteadlane Ülo Mander oli 1980. aastate lõpus Saksamaal Kieli ülikoolis järeldoktorant, uuris ta keskkonnaprobleeme põllumajanduses. „Nõukogude aja lõpus ei käidud väetistega ümber kõige mõistlikumalt ja saastumist oli palju nii põhjavees kui veekogudes. See ärgitas põllumajandust teise pilguga vaatama,” rääkis ta 2019. aastal peetud mahepõllumajanduse aastakonverentsil. Saksamaal oli sel ajal orgaaniline põllumajandus juba levinud. See nimi on huvitav. „Aga iga põllumajandus on orgaaniline ja ökoloogiline, sest ilma süsinikuta ei toimu midagi. Kõik inimese kontrollitud agroökosüsteemid on ka ökoloogilised,” selgitas ta.
Mander leidis mõttekaaslaste seltskonna, kuhu kuulusid Kalev Kull, Jüri Jagomägi ja Andres Koppel. „Olime ärritatud nimest, mis Eestis levis. See oli pehme põllumajandus, otsetõlge inglise keelest. Mõtlesime, et mis pehme, parem nimi võiks olla. Nii mõtlesime selle maheda välja,” rääkis Mander. Selle võttis omaks ka mullateadlane Loit Reintam.
Teadlikkus kasvab sentimeetri haaval
Kaua mahesektoris tegutsenud Biomarketi kaupluseketi juhile Priit Mikelsaarele tundub, et teadlikkus mahekaubast on aasta-aastalt kasvanud. „Inimeste teadlikkus toitumisest ja käitumise keskkonnamõjudest suureneb, seda kindlasti ka tänu ajakirjandusele. Samas mahetoidu ja lihtsa talutoote erinevusest veel palju ei teata. Neid teemasid on jätkuvalt tarvis käsitleda ja seletada,” rääkis Mikelsaar. Kuna Biomarket on keskendunud mahetoodetele, siis kaupluse kliendid seda erinevust enamasti teavad.