Statistikaameti andmetel maksti novembris tonni toorpiima eest keskmiselt 532 eurot, mis eelnenud aasta sama kuuga võrreldes on paarsada eurot rohkem. Aga lüpsikarja kasvataja ei löö rõõmust käsi kokku, sest tootmiskulud kerkisid lakke, euroliidu rahaühikut järab inflatsioon ning karmistuvate nõuete järgimise lisakulu ja saamata jäänud tulu hüvitamise nullib Ukrainale kalletungi tõttu orbiidil trajektoori kaotanud maailma majandus.
Piima hinnale prognoositakse tagasihoidlikku kasvu
Ja ega tarbijagi hõiska, sest tema jaoks tuleb piim poest ning ta ei vaeva pead liitri tootmiseks kulunud sööda, energia ja muu kulu arvestamisega.
PRIA andmetel taotles mullu piimalehma kasvatamise otsetoetust 658 loomapidajat, kellest 558 sõelale jäänule jagus 4 624 667 eurot. Nende hulgas on Saare- ja Hiiumaal, Muhus, Ruhnus ja Kihnus 84 piimalehma otsetoetuse saajat, kelle vahel jagub 1 011 567 eurot.
Keskmisena maksid tööstused mullu tonni piima eest ligemale poole rohkem kui 2021. aastal. Samas suurenes oluliselt vahetarbimine ehk toorme tootmiseks vajalike sisendite kulu.
Ühistu annab kindluse
Raplamaal kasvatab OÜ Kehtna Mõis ligemale 800pealist piimakarja. Selle põllumajandusettevõtte juhatuse liige Märt Riisenberg on ka TÜ Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatuse ning TÜ EPIKO nõukogu liige. Ta kinnitas kuuldust, et ühistu kaudu varutava toorpiima müük Leetu on vähenenud, sest kodumaised piimatööstused pakkusid paremaid lepingutingimusi.
EPIKO kui piimatootjate ühistute katusorganisatsioon tegeleb üle 60 suurema või väiksema farmi piima müümisega, mille kogus moodustab 12–13 protsenti Eestis varutavast toorpiimast.