Mahepõllumajanduse Koostöökogu süüdistab PTA-d mainekahju tegemises

Õitsev tatrapõld. Foto: Kristjan Teedema

Mahepõllumajanduse Koostöökogu sõnul põhjustas Põllumajandus- ja Toiduameti oma teatega, et 21 tootja mahetatra toodangus esines mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste jääke, parandamatut mainekahju mahetootjatele. Amet on nende hinnangul esitanud valeväiteid ja koostöökogu on esitanud PTA-le kiireloomulise järelepärimise juhtumi kohta, kuid pole veel vastust saanud.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et Põllumajandus- ja Toiduamet on sõnastanud pressiteate kiirustades ja avaldanud eksitavat informatsiooni. Selle tulemusel on tekitatud avalikkuses suurt segadust ning kahjustatud oluliselt mahetootjate ja kogu mahesektori mainet. Samuti tekitab see mahetoodangu usaldusväärsuse vähenemise tõttu kogu mahesektorile olulist majanduslikku kahju. Esitatud väide, et mahetootjad on tatra kasvatamisel kasutanud mahetootmises mittelubatud aineid, on tõendamata. Kahjuks ei ole me saanud ka vastust, millisest infost tulenevalt PTA esindajad pressiteates sellise järelduseni jõudsid,“ sõnas Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk.

Merit Miku sõnul on tõenäoliselt tegemist juhtumiga, kus tootjad ei ole kasutanud mittelubatud aineid ja proovide tulemustest on tehtud ennatlikke järeldusi, ilma andmeid põhjalikult analüüsimata.

„Esiteks ei ole reaalne, et 21 eri tatratootjat üle Eesti eksivad ühtemoodi, kasutades sama tootmises mittelubatud ainet. PTA on teinud järeldused edasimüüja võetud proovide alusel, proovid ei ole meie teada võetud otse põllult. Teiseks sisaldab Eestis kasutatavatest taimekaitsevahenditest fosetüül-alumiiniumi vaid üks ainult aianduses (peamiselt maasikakasvatuses - toim) kasutav fungitsiid (Aliette), mida pole mingit põhjust tatrakasvatuses kasutada,“ lisas Mikk.

PTA on teinud järeldused edasimüüja võetud proovide alusel, proovid ei ole meie teada võetud otse põllult.

PTA pressiteade on tema sõnul äärmiselt eksitav: pole näiteks täpsustatud, et jäägid leiti tatra kokkuostja Baltic Agro võetud proovidest, mitte PTA poolt järelevalve käigus võetud proovidest.

Samuti ei ole selge, kas ka PTA ise konkreetsest tatrast või põldudelt proove võttis ja mis on nende proovide tulemused. Samuti ei ole teada, kui põhjalikult uuriti leitud ainete sisalduse leidmise võimalikkust, mis pole seotud lubamatute ainete kasutamisega, vaid muude võimalustega.

Miku sõnul on teada, et lisaks mittelubatud ainete kasutamisele on ka tootjast sõltumatuid võimalusi, miks neid aineid võib toodangust leida. Neid variante pole aga PTA oma sõnumi esitamisel välja toonud, viidates kindlalt vaid mittelubatud ainete tahtlikule kasutamisele.

„Ka teistes riikides on mahetoodetes nimetatud aineid leitud ja on tuvastatud, et tegu pole tootja rikkumisega. On selge, et kuna üks võimalikest variantidest on tootjate poolt mittelubatud ainete kasutamine, siis tuleb iga üksikjuhtumit põhjalikult uurida, et välistada tahtliku rikkumise võimalus,“ täpsustas Mikk.

Teemas on seisukoha kujundanud ka Euroopa Mahesertifitseerijate Nõukogu (EOCC; The European Organic Certifiers Council), mis soovitab ühetaolist lähenemist ELi mahetootjatele. EOCC seab ainete pahatahtliku kasutamise tuvastamise ühe võimalusena seosesse sellega, kas samal kultuuril kasutatakse piirkonnas fosetüül-alumiiniumi ja kui mitte, siis tuleb arvestada, et nende ainete jäägid võisid sattuda proovi samahästi loomulikul teel – nt sõnniku kasutamisel või fosfoonhappe puhul isegi taimede ilmastikust tingitud stressi tagajärjel.

Samal kultuuril Eestis fosetüül-alumiiniumi sisaldavat fungitsiidi kasutada ei tohi ja selle kasutamisel poleks ka mingit sisulist mõtet.

PTA viidatud juhtumite puhul ei saa olla tegemist ka tavapõllu pritsimisest tekkinud tuuletriiviga mahetootjate põldudele.

PTA viidatud juhtumite puhul ei saa olla tegemist ka tavapõllu pritsimisest tekkinud tuuletriiviga mahetootjate põldudele, sest kõik mahetatrapõllud kindlasti ei ole selliste kultuuride naabruses, mille puhul on tavatootmises seenhaiguste tõrjeks fosetüül-alumiinium lubatud – need on maasikas, kurk, salatid ja dekoratiivtaimed. Üheks saasteallikaks võib olla ka mittelubatud väetise kasutamine, kuid see, et kõik 21 mahetootjat kasutasid sama mittelubatud väetist samal aastal sama kultuuri puhul, on samuti ülimalt ebatõenäoline.

„Oleme väga nördinud, et avalikkuseni on info jõudnud sellisel kujul, mis võib tarbijates tekitada ekslikku arusaama. Mahepõllumajanduse Koostöökogul on seni olnud hea koostöö Põllumajandus- ja Toiduametiga. Alles detsembri lõpus oli mahetootjate, PTA ja Maaeluministeeriumi ühine koosolek, kus arutasime mahenõuete ja kontrolliga seonduvat ning vastastikune lubadus oli jätkata igakülgset koostööd ja infovahetust. Ikka selleks, et mahetootmine oleks nõuetekohane ning et turule ei jõuaks mahenõuetele mittevastav toodang,“ rääkis Merit Mikk.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu üks olulisi eesmärke on, et mahetootmine oleks hästi kontrollitud ja mahetoit usaldusväärne. „Kinnitame, et Eesti mahetootjad on seadusekuulekad ja enamik neist tegeleb mahetootmisega just sellepärast, et nad hoolivad inimestest ja loodusest ning ei soovi oma põldudel pestitsiide kasutada. Mahetootmisega tegelejate hulgas, nagu igas muus valdkonnas, võib siiski olla üksikuid, kes nõudeid eiravad, kuid nii PTA kui ka kokkuostjate kontroll on tõhus ja nõuete rikkujad leitakse üles. Eestis on rohkem kui 2000 mahetootjat, tõsiseid rikkumisi leitakse aastas aga vaid mõne üksiku puhul. Me kinnitame: mahetoit on usaldusväärne,“ lisas Merit Mikk.