R, 27.01.2023

Looduskalender ⟩ Talve selgroog saab selle nädalaga murtud

Kristel Vilbaste
Talve selgroog saab selle nädalaga murtud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kes need jäljed on teinud? Tegu on hiirekäikudega.
Kes need jäljed on teinud? Tegu on hiirekäikudega. Foto: Kristel Vilbaste

Talve selgroo murdumise krõpsatused on juba kiviviske kaugusel, aga Tartus paukusid eelmise nädala õhtutel nii rõdulauad kui ka aiapostid. Ligi kahekümnepügalaline külm polnud kellelegi meeltmööda, aga kindlasti toimis see juba tõhusa biotõrjena – lõunapoolt tulnud pahalased seda lõdisemist üle ei elanud.

Taimtulnukate hingeheitmine tuleb tavaliselt natuke külmemal ajal. Aga tekipaksust on Eestimaa eri nurkades maapinnal praegu väga erinevalt. Põhjapoolsed kahlasid mõnusas pehmes lumes, lõunarahvas aga jääkooriku peal pisukeses tuhklumes.

Lumi ongi näiteks Võrumaal nii kõva, et see kannab tikk-kontsadega metskitse kui ka suure matkasaapaga inimest. Suuski ja räätsasid pole vajagi. Eriti uhked olid praegu aga Soomaa jääväljad, eks seda sulavett jagus nii jõgedesse kui heinamaadele. Taas on Soome kelgu aeg, iseasi, kui kauaks.

Jäänõelte aeg

Kui muu Eesti kurvastas sombuses lumesajus, siis Tartu lähistel olid viimased täiskuuööd külmad ja selged. Täiskuu ise nii ere, et pani lume südaöösel hiilgama. Ja nii päikesetõusud kui ka loojangud olid tulipunased, veidi kõhedusttekitavalt punased, seda enam, et päevase päikese ümber oli suur vikerkaar või halo.

Õhk oli täis jäänõelu ja neid oli ka kogunenud jääle, akendele ja kohati ka vabale maapinnale. Väikesed ojad, mis suladega voolasid, on nüüd täis kollast tardunud sülti.

Jää on nõelu täis.
Jää on nõelu täis. Foto: Kristel Vilbaste

Aed täis jäljetäppe

Metsarahvas kasutab aga sillutatud metsalagendikke ära. Oravad tulevad puu otsast alla, et oma talvevarusid täiendada. Teisal on üle tee jooksnud nugiseisand. Maja vundamendi all end soojendav rebasesaks ei saa end enam varjata, tema liivane jäljerida lumel näitab kätte sisse- ja väljakäimise kohad. Kitsed on leidnud üles mahajäänud õunapabulahunnikud. Jänes, kes justkui lustipärast ringi kalpsanud, on käinud mu maitsetaimepeenras liivateed näksimas, ju temagi vajab köhaleevendust.

Oravatel on askeldamist.
Oravatel on askeldamist. Foto: Kristel Vilbaste

Hiirepõud

Aga hiiri on tänavu maamajas enneolematult vähe. Ju on töötanud mu jahu ja tangainete paigutamine purkidesse, nii et nad saavad nüüd vaid nagu toidumuuseumis toitu vitriini taga vaatamas käia. Või on korda loonud majaserva alt sisselipsanud nirk? Igatahes on toas jälgi näha vaid sellest hiirest, kes nüri järjekindlusega igal talvel mu malenuppe voodisse veab, kumminaise asemel on tal valge ettur.

Tundub, et hiired võivadki nüüd olla harjunud elama rohkem põllulejäetud heinapallides, kus neil soe ja rohkem toitu. Mu vend annab Pärnumaalt teada, et põllul peavad hiirejahti praegu nii rebased kui hundid.

Kaarnapulma harjutused

Aga linnurahvas on vakka. Sel ajal on päikeselistel hommikutel tavaliselt oma häält puhtaks köhimas rasvatihased, kes oma igivana juttu sitsikleidi kaunidusest pajatama hakkavad. Kaja Kübar teatab, et siiski on esimene rongapaar juba ka mängulusti üles näidanud.

Varese esimese pesapalgi murdmist aga näha veel pole, turris nagu heinasaad istuvad nad harakatega oma puhvpükstes mu akna all ja ootavad kevadet. Või on inimrahvas neile oma tõvevoodist liiga palju varesevalu ja harakahaigust saatnud. Igatahes lusti veel nendes linnukestes pole. Aga küllap ongi liiga vara veel kevadet otsima hakata, vähemalt kuu aega on kõige pimedamat ja külmemat aega veel.

Taliharjapäev

Laupäeval, 14. jaanuaril on saabumas talihari, mis lõpetab pimedama ja soojema talveaja ning algab külmem ja valgem pool. Vanarahva teadmise järgi on taliharja kuu kahaneva aja päevad kõige paremad tarbepuu langetamise päevad, nüüd võetud kandlepuu heliseb kõige vägevamalt ja sellel ajal koju toodud mööblilauad ei koita ega mädane.

Korjuse- ehk taliharjapäeval laseb musträhn esimese korri.

Taliharja aeg on ka see, kui saame ennustada järgmise aasta marjasaaki. Kui käre pakane tuleb ilma lumeta, siis külmuvad õiepungad. Lumesadu taliharjal ennustab järgmiseks aastaks head marjasaaki.

LASTELE: Tahad Riia linna näha?

See on nüüd see koht, mille kohta tuleb öelda, et „ärge seda kodus järgi tehke“. Vanasti oli eriti külmadel päevadel vanematel lastel kombeks noorematelt küsida „Kas Riia linna tahad näha?“ Ja kui noorem huvi üles näitas, siis soovitati tal keel vastu raudeset panna. See on muidugi väga õel soovitus, sest keel külmub raua külge kinni ja lahti võib seda saada ilma viga tegemata ainult sooja vett peale kallates. Sama võib juhtuda aga ka niiske käega. Nii et see lugu tasub lapsevanematel lastele kindlasti ära rääkida, siis ei saa kiusajad võitu.

Märksõnad
Tagasi üles