Arvamus ⟩ Tänapäeva piimakarjakasvatus ei pea olema orjatöö

, Purtse Farm OÜ
Copy
Eliise Kuusmik.
Eliise Kuusmik. Foto: Erakogu

Lõppenud aastal kerkis tihti teemaks põlvkondade vahetus põllumajanduses – need, kes kunagi oma põllumajandusettevõttega alustasid, on praeguseks juba selles eas, et tööjärg tuleks noortele üle anda. Uue põlvkonna esile astumisega kaasnevad enamasti nii uued projektid kui ka värsked arusaamad ja töövõtted.

Olles ise selle hiljuti läbi teinud, näen, kui raske on vanemal põlvkonnal kohaneda nooremate otsustega ja nende sooviga muuta näiteks piimakarjakasvatus, millega mina tegelen, kergemaks.

Kergemaks? Kas see on üldse võimalik? Kõik ju teame, et see töö pole kerge: see on aastatepikkune pühendumine ja valmidus 24/7. Põllumajandussektor on alati olnud pingeline ja me kõik oleme kuulnud vanemate põlvkondade väidet, et põllumajanduses tegutsedes puhata kohe kindlasti ei saa. Nii polegi ime, et noortele, kes soovivad sektorisse siseneda, see perspektiiv eriti ahvatlev ei tundu. Ometi olen päris kindel, et nutikalt tegutsedes ja ajakohase tehnoloogiaga kaasa minnes saab muuta tööd kergemaks, huvitavamaks ja ka tasuvamaks.

Lüpsifarmi peamise osa moodustavad loomade individuaalne ja üksikasjalik hooldamine. Tänapäevastes lüpsifarmides on see tehtud märksa lihtsamaks mitmesuguste automaatsüsteemide abil, eesmärgiks loomade parem tervis, piimatoodangu kvaliteet ja tugevad majandusnäitajad.

Esimesed lüpsi automatiseerimise ideed tekkisid 20. sajandi keskel ja 1992. aastal käivitati Hollandis esimene robotlüpsisüsteem. Eestis käivitati esimesed lüpsirobotid 2006. aastal, 2017. aastal esimene robotlüpsikarussell.

Tänapäeva piimakarjakasvatust iseloomustavad moodsad süsteemid, mis kätkevad palju informatsiooni ja võimalusi. Läbi aegade on tehtud arvukalt teadustöid ja arendusi, et luua andureid ja süsteeme, mis võimaldavad aina täpsemalt mõõta looma tervisenäitajaid ning määrata looma ja karja jaoks tervikuna kõige õigema tegevuskava. Analüüsisüsteem jälgib täpselt loomade lüpsmist, kontrollib sigivusnäitajaid ning teavitab tööpäeva alguses lehmadest, keda on vaja seemendada, kelle tiinust tuleb kontrollida või keda peab ravima. Kaughaldussüsteemid võimaldavad ligipääsu ka tehnikutele, veterinaaridele või söötmisekspertidele, et pakkuda kiiret nõustamist. Rakenduste abil saab farmi automaatsüsteeme juhtida ka distantsilt. Muu hulgas on loodud ligipääs aruannetele ja tulemustele. Automaatsüsteemide täpsus tagab farmi omanikule suurema vabaduse ja suurendab farmi kasumlikkust.

Kindlasti nõuavad sellised süsteemid suuri investeeringuid, kuid aina enam on tänapäeva piimakarjakasvatajatel huvi investeerida uusimasse tehnoloogiasse. Automaatsüsteemidesse investeerimise abil soovivad piimakarjakasvatajad saavutada tootlikkuse tõusu ning vähendada tööjõu- ja keskkonnaprobleeme. Tehnoloogia aitab saada lüpsikarjast parema ülevaate ja koordineerida farmi tööd efektiivsemalt.

Farmitöö automatiseerimisel lisab kindlasti pinget sõltuvus toorpiima turuhinnast. On tihti toonitatud, et saades piima eest õiglast hinda, tuleks sektorisse rohkem stabiilsust ja investeeringute tasuvusaeg ei veniks ebamõistlikult pikaks. Praegu on toorpiima turuhind tõusnud ligi 60% ja on kõrgeim, mida kunagi Eesti tootjatele on makstud.

Kerkinud hind ei tähenda loomulikult, et piimatootjal on tasku rahast punnis – sisendihinnad on samuti mitu korda tõusnud. Küll aga võib öelda, et praeguse toorpiimahinna juures on võimalik tootjal elada, ennast tubli töö eest pisut premeerida ja mingil määral ka investeerida. Kaua see kestab, ei tea keegi, kuid seni tuleb tekkinud võimalused maksimaalselt ära kasutada.

Arvan, et põllumajandussektorit ootavad ees suured väljakutsed: meil on vaja pidada sammu elanikkonna kiire kasvuga ja survega pakkuda toorainet üha konkurentsivõimelisema hinnaga. On väga tänuväärne, et EL on suurendanud märkimisväärselt jõupingutusi, et julgustada noori põllumajandussektoris tegutsema. Noortele antakse tegevuse alustamise toetusi ja muud abi, näiteks koolituste näol.

Minul kui farmi juhil tuleb iga päev langetada sadu väiksemaid ja suuremaid otsuseid. Oma väikeses perefarmis näen, kuidas ajakohased süsteemid on aidanud koguda rohkem infot, mida inimesed ööpäev ringi jälgida ei suuda. Lisaks on süsteemid võimaldanud parandada meie farmi­pere elukvaliteeti. Tänapäeva piimakarjakasvatus ei pea olema orjatöö – tänu automaatsüsteemidele on võimalik töötada distantsilt, jälgides samal ajal minuti täpsusega, mis toimub farmis kohapeal. Tänapäeva farmis saab toota vähema tööga rohkem ja kvaliteetsemat toorainet.

Kokkuvõtteks: meil kui noorema põlvkonna karjakasvatajatel tuleb olla tänulik oma eelkäijatele aluspõhja eest, mis nad meie kaasaegsele farmile ladusid. Vanema põlvkonna farmipidajad peaksid oskama aga lahti lasta jäikadest arusaamadest, et anda noortele võimalus kasutada modernseid tehnoloogilisi lahendusi. Kui juba on investeeritud ajakohasesse tootmisesse, tuleb koos õppida otstarbekalt kasutama farmis olevaid süsteeme, kuna need on abimehed – tehnoloogilised abimehed lüpsikarja täppispidamisel. Samuti saavad noored ja vanad koos töötada selle nimel, et tulemused oleksid paremad ja noored sooviksid põllumajandussektoris jätkata. Järgmiste põlvkondade toetamine mitte ainult ei paranda põllumajanduse konkurentsivõimet, vaid tagab ka kvaliteetse toiduga varustatuse meie kõigi jaoks.

Arvamuslugu on valminud ETKLi koolitussarja „Liidrite kool” raames.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles