E, 6.02.2023

Varem delikatessiks peetud porgand sobib iga toidu sisse

Marju Lina
, ajakirjatoimetaja
Varem delikatessiks peetud porgand sobib iga toidu sisse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti taluaedadesse jõudis porgand 19. sajandi lõpuks tänu mõisaaedadele.
Eesti taluaedadesse jõudis porgand 19. sajandi lõpuks tänu mõisaaedadele. Foto: Shutterstock

Juba enne meie ajaarvamist kasvatati porgandit kreeklaste ja roomlaste aedades. Roomlaste juures oli porgand laual piduroana.

Kui 16. sajandil peeti porgandit veel delikatessiks, siis sajand hiljem hakati seda Euroopa maades pidama ka võimsaks ravimtaimeks. Arvati, et see ei lase tekkida vähil, soodustab seedimist ja hoiab kaalu korras. Sellest ajast on pärit komme hoida toorest porgandit mees, sest nii säilivad kõik vitamiinid, pealegi tarvitasid eurooplased porgandit tihti suhkruasendajana, sest suhkur ja muud magustajad olid kallid. Prantsusmaal ja Saksamaal oli tavaks panna meeporgand jõululauale, et inimene oleks terve kogu järgneva aasta.

Kasu seemnetest ja lehtedest

Porgand sisaldab A-vitamiini, mis on kasulik silmadele. Seega on ütlusel, et porgand parandab nägemist, osaliselt tõepõhi all. Ent porgandis on ka palju mineraalaineid ja suhkruid. Ta aitab verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südame-veresoonkonna ja hingamisorganite haiguste korral.

Kunagi kasvatati porgandit hoopis peamiselt tema lehtede ja seemnete pärast. Seemnetee oli väärtuslik jook imetavatele emadele piima tekkeks, sellega raviti põiekive ja koguni hemorroide. Porgandipealsete teel olid samad omadused.

Eesti taluaedadesse jõudis porgand 19. sajandi lõpuks tänu mõisaaedadele. Peale suppi või putru lisamise tarvitati porgandit ka raviks, näiteks kaabiti seda põlenud kohale või joodi nõrkuse korral kuivatatud porgandist kosutavat teed. Kurku raviti riivitud porgandiga, millele oli lisatud mett ja sooja piima.

Tordiks, paja- või vormiroaks

Šveitslaste seas on armastatud Rüeblitorte. Kui ameeriklaste ja brittide porgandikoogid on tihked, rosinaid ja pähkleid tulvil, siis Rüeblitorte on kerge, vähem magus ning seda valmistatakse mandlijahust.

India köögis on tavaline porgandipuding, mille valmistamiseks praetakse riivitud porgandid võiga, lisatakse piima, suhkrut ja kardemoni. Soomes on porkkanalaatiko traditsiooniline pajaroog muna- ja piimakreemis küpsetatud porgandist ja riisist.

Flapjack on inglaste ammune lemmik. See on krõmpsuv porgandi- ja seemneroog võist, siirupist, porgandist, kaerast ja meelepärastest seemnetest. Ahjus küpsetatud vormiroog lõigatakse ruutudeks ja seda süüakse kui kooki.

Beebiporgand sai teenimatult põlualuseks

Mõni aeg tagasi levisid kuulujutud, et beebiporgandid kahjustavad tervist. Beebi- ehk miniporgandid said popiks 1980. aastatel USAs. Kui California juurviljakasvataja Mike Yoro­sek hakkas neid oma ebastandardsetest porganditest tootma, sai neist bränd. Väikesest puhastatud juurviljast sai kiirenevas ja tervislikkusele pöörduvas elus USAs suur tööstusharu. Kui hakati sööma beebiporgandeid, suurenes porganditarbimine 33%.

Tollase reklaamikampaania juhtlause oli „Söö beebiporgandeid nagu rämpstoitu!”. Lastele mõeldes hakati neid sarnaselt kartulikrõpsude ja kommidega pakkuma kirevates pakendites. Linnadesse ilmusid beebiporgandite automaadid, kust neid pakikesi sai kiirtoiduna söömiseks kaasa osta. Ent see ei tähendanud ega tähenda nüüdki miniporgandite ebatervislikkust.

Kommentaar ja retsept

Andra Kalda.
Andra Kalda. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Andra Kalda,

Kohviku Kastrul perenaine

Porgandit lisan paljudele roogadele nii kodus kui ka Kastruli köögis: toorena dipivaagnale ja salatitesse, grillituna pearoogade kõrvale, vokituna mereannipatta, marineerituna bruschet­ta’dele, hautatuna pasteedi sisse, riivituna koogi- ja muffinitainasse. Ka porgandikoored leiavad fritituna roogade kaunistamisel kasutust. See vahva juurikas ei sära tihti küll peategelasena, kuid seob komponendina paljud road ideaalseks. Näiteks ei kujuta ma meie maja broilerimaksapasteeti ette ohtra porgandita – juurvilja magusus annab määrdele just selle õige meki!

Broilerimaksapasteet sortsukese Vana Tallinnaga

500 g porgandit

500 g sibulat

1 kg broilerimaksa

400 g võid

8 cl Vana Tallinnat

soola, pipart

Koori porgandid, lõika õhukesteks ratasteks. Koori sibulad, tükelda. Kuumuta pannil veidi õli, lisa sibul, porgand ja veidi soola ning sega. Lisa pannile kolmandik võist ja aeg-ajalt segades kuumuta segu keskmisel kuumusel kergelt pehmeks. Selleks kulub umbes 5 minutit. Lisa pannile maks. Sega ja küpseta, kuni maks on läbi küpsenud. Ole ettevaatlik üleküpsetamisega: maks peab jääma mahlane ja roosakas, kuid mitte verine. Viimasena lisa pannile Vana Tallinn, tõsta veidi kuumust ja lase minutike segul podiseda, et alkohol välja keeks. Tõsta segu köögikombaini või väga heasse mikserisse, lisa ülejäänud või, sool ja pipar ning purusta segu siidiseks pasteediks. Kuumalt on pasteet vedel. Vala pasteet karpi ja tõsta külma jahtuma. Jahtudes pasteet taheneb ja seda saab kenasti määrida.

Märksõnad
Tagasi üles