Hundijaht tekitab Rootsis tuliseid arutelusid

maaelu.postimees.ee
Copy
Hundijäljed.
Hundijäljed. Foto: Marko Saarm

Rootsis 1. jaanuaril alanud hundijahihooajal tohib küttida 75 hunti, mis ohustab väidetavalt liigi populatsiooni.

Rootsis pole varem nii palju lube untide küttimiseks väljastatud ning looduskaitsjad on seisukohal, et see toob kaasa kahju populatsioonile, kirjutab the Guardian.

Rootsi jahindusorganisatsiooni esindaja Gunnar Glöersen sõnas, et jahipidamine on väga  vajalik, et vähendada huntide kasvavat arvukust. "Hundikarjad on suurimad, mis meil tänapäeval olnud on,“ ütles ta.

Hinnanguliselt on Rootsi huntide populatsiooni suuruseks 460 isendit. Loodusorganisatsioonid on aga välja toonud, et Rootsi huntide populatsioon on tegelikult võrdluses mõne teise riigiga suhteliselt madal – Itaalias on neid näiteks üle 3000.

Jahivastase rühmituse Jaktkritikerna president Marie Stegard sõnas, et hundid kui toiduahela tippkiskjad on bioloogilise mitmekesisuse eeldus. "Kui kütitakse veerand populatsioonist, on sel negatiivseid tagajärgi loomadele ja loodusele. See on katastroofiline kogu ökosüsteemile. Huntide olemasolu aitab kaasa rikkamale looma- ja taimeelule. Inimese ellujäämine sõltub tervetest ökosüsteemidest," sõnas ta. Samuti teeb looduskaitsjaid murelikuks, kuidas mõjub madal populatsioon huntide geneetikale.

Võrdluseks. Keskkonnaamet kehtestas  2022/2023. jahiaasta hundi esmaseks küttimismahuks Eestis kokku 90 isendit, lisaks andis amet detsembri lõpus teise osana lisaküttimismahu 34 isendit.

Keskkonnaagentuuri viimase seireraporti kohaselt oli kutsikatega hundikarju 2021. aasta sügisel 26, nende üldarvukus pisut alla 250 isendi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles