Amet: See, et toidus on baktereid või leidub taimekaitsejääke, on igati normaalne

Kodumaised juurviljad. Foto on illustratiivne Foto: Arvet Mägi

Tarbija teadlikkuse kasvuga on hakatud üha enam rääkima toidu puhtusest ja sellest, kas ja kui palju meie toidus võib leiduda või ei leidu saasteaineid. Seevastu Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvaltsi sõnul jälgib amet seda, et toit oleks ohutu.

 „Väljend „puhas toit” ei ole meie vaates päris õige. Igale toiduklassile on ette nähtud omad näitajad, mille piirnorme me jälgimegi,” selgitas Nemvalts. „See, et toidus on baktereid või leidub muid taimekaitsejääke, see on igati normaalne,” kinnitas ta.

Põllumajandus-Kaubanduskoja saatesarja „Põllult taldrikule” esimeses podcastis rääkis PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvaltsi, et tavaline friikartulgi võib teatud hetkel olla meile kahjulik ja nende üleküpsetamisel võib tulla saasteaineid sisse.

„Ohutuse mõiste on selleks piiriks, kust normide ületamisel mingi toidu tarbimine võib inimesele teatud kogustes kahju tuua. Veel vaatame saasteaineid, mis võib toidu sisse tulla selle käitlemisel. Samuti vaatame lisaainete sisaldust ja koguseid: kõiki neid, mis teevad meie toitu maitsvamaks, värvilisemaks või pikendavad nende säilivusaega,” rääkis ta. „Lisaks vaatame ka selliseid haigustekitajaid, mis toiduga levivad ja võivad inimesele ka haigusnähte põhjustada.“

• EPKK esimeses saates sarjast „Põllult taldrikule” rääkisid Eesti toidu näitajatest PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvalts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Nemvaltsi sõnul leiavad PTA ametnikud toiduaineid ja toitu kontrollides aeg-ajal aineid koguses, mis seal olla ei tohiks. „Kui me oleme neid toidus leidnud, siis sellest me koheselt teavitame elanikkonda,“ kinnitas ta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et kui vaadata toiduohutuse küsimust laiemalt, siis taandub see paljuski sellele, millised on kehtivad toiduohutuse ja toidu standardid.

„Euroopa Liit on ühtne turg ja ühtsed reeglid ja lähenemised. See, et meil on ühed maailma kõige kõrgemad toidutootmise standardid, selles me toidu puhtus või toidu ohutus ka väljenduvad. Mõistagi tehakse selle tagamiseks pidevalt tööd: teadus areneb ja arusaamad samuti. Me peame rahul olema ja õnnelikud inimesed, sest siin Euroopas on hea toidu ohutuse tagamise süsteem, kõrged standardid ja laiemas vaates nii Eesti toit, kui Euroopa Liidust pärit toit paistab silma positiivse poole pealt,“ sõnas Sõrmus.

PTA direktori asetäitja Nemvalts ütles, et nõustub Sõrmuse mõttega, kuna standardite teema tuleb tugevasti välja ka analüüside võtmistel. „Kolmandatest riikidest pärit toodetest me leiame rohkem ja leiame rohkem ka piirnormide ületusi. Mis omakorda näitab, et EL standardid ja nõuded, kuidas erinevaid sisendeid tootmises kasutatakse, et tootjad neid nõudeid teavad ja täidavad,“ kinnitas Nemvalts.