Uus aasta tõi mitmeid uuendusi nii põllu- kui kalameestele
2. jaanuar 2023, 10:55
Aasta algus tõi muudatusi nii põllumajandustootjaile kui kalapüügi ja vesiviljelusega tegelejatele.
1. jaanuarist saavad erimärgistatud diislikütust ehk rahvakeeli sinist kütust osta ainult juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel vastav ostuõigus. Füüsilised isikud enam erimärgistatud diislikütust osta ei saa.
Kütusemüüja peab enne igat erimärgistatud diislikütuse müüki registrist kontrollima, kas ostjal on õigus erimärgistatud diislikütust osta.
Kütuse aktiisitõusud lükkuvada ajutiselt edasi ja nii saab põllumajandussektor kuni 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta.
Praegused madalamad aktsiisimäärad, mis puudutavad diislit, kütteõlisid, maagaasi kütteaine ja mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat, kehtivad kuni 2024. aasta 30. aprillini. Näiteks diislikütuse aktsiisimääraks jääb 2024. aasta 30. aprillini praegu kehtiv 372 eurot 1000 liitri kohta.
Rääkides veel aktsiisidest, siis tõuseb tubakaaktsiis ja taastub tubakavedelike aktsiis.
Püsirohumaad tagasi rajada
Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse saamise üks nõue on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle viie protsendi võrreldes 2015. aastal fikseeritud võrdlusarvuga. Iga aasta lõpus arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel püsirohumaa säilitamise suhtarvu.
2022. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis taas tuvastatud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud taseme. Taotlejaid, kes on vaatamata keelule püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud, on kokku 245 kogupindalaga 2287,66 hektarit.
Püsirohumaade säilitamise kohustusest olid kuni eelmise aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Sellest aastast peavad eranditult kõik põllumajandustootjad järgima püsirohumaade säilitamise nõuet. Kohustuse täitmata jätmine toob edaspidi kaasa rangemad meetmed.
Tunnustus kalapüügi- ja vesiviljelussektorile
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega määratakse kalaliigid, mille ühiseks tootmiseks ja turustamiseks tootjaorganisatsioonina saab taotleda tunnustust. 1. jaanuarist kehtima hakanud määruse järgi on kalapüügitoodete tootmise valdkonnas majanduslikult olulised kalaliigid kilu, räim, ahven, meritint, latikas ja koha. Ainus liik vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas on vikerforell.
Ruumiandmeid tutvustav veebiseminar
Maa-amet alustab tänavu kaks korda kuus toimuvat veebiseminaride sarja, mis keskendub ruumiandmete ja nende kasutusvõimaluste tutvustamisele.
Iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval kell 13 tutvustatakse akadeemilise tunni jooksul ühte teemat – näiteks kaardiakna kasutamist, andmete leidmist kataloogist või mõnd andmestikku. Kuulajaks oodatakse nii koolinoori, üliõpilasi, erialaspetsialiste, teadlasi, planeerijaid kui ka ruumi- ja ajaloohuvilisi.
Seminarid toimuvad Teamsi keskkonnas ja kõiki seminare saab järele vaadata. Avaseminaril 10. jaanuaril tutvustatakse Eesti ühe populaarsema kaardiakna X-GIS ülesehitust ja funktsionaalsust.
Maksuvaba tulu tõuseb
Kõiki inimesi puudutava muudatusena tõuseb sellest aastast maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas, teatas rahandusministeerium.
Maksuvaba tulu arvutamise aluseks on kalendriaasta tulud ja kuni 14 400 eurot aastas teenivad inimesed saavad oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 7848 eurot. Maksuvaba tulu kahaneb sissetuleku kasvades ja üle 25 200 eurot aastas teenivad inimesed oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata ei saa.
Vanaduspensioniealiste inimeste maksuvaba tulu on võrdsustatud keskmise vanaduspensioniga, mis 2023. aastal on 704 eurot kuus.
Teise samba maksete kompenseerimine
Teise samba pensionikogujatele kompenseeritakse jaanuari lõpus vahepeal sambasse tegemata jäänud 4 protsendi maksed. See puudutab 1961. aastal ja hiljem sündinud inimesi, kes ei ole teisest sambast lahkunud ja tegid perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini kogumispensioni 2 protsendi suuruseid makseid, kuigi sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4 protsendi maksed olid peatatud.
Varem sündinud inimeste maksed ei olnud peatatud ja nemad kompenseerimises ei osale. Need inimesed, kes on praeguseks teisest sambast juba lahkunud, on oma tegemata maksete ulatuses väljamaksed kätte saanud ja neid jaanuaris toimuv kompenseerimine samuti ei puuduta.
Sambasse jäänutele lastakse jaanuaris kompenseeritava summa ulatuses välja täiendavad osakud pensionifondides, kuhu nende igakuised maksed muidu laekuvad. Kui maksed lakekuvad pensioni investeerimiskontole, kantakse ka kompenseeritav summa sinna. Need inimesed, kes jaanuaris teisest sambast lahkuvad, saavad jaanuaris lihtsalt täiendava väljamakse.