Hallhüljeste rohkus toob päevakorda suunatud küttimise
30. detsember 2022, 08:54
Hallhüljeste arvukus ohustab rannakalanduse säilimist, leiab keskkonnaministeerium. Ühe lahendusena nähakse seetõttu hüljeste suunatud küttimist.
Novaator kirjutab, et kui praegu tohib hallhülgeid küttida protsendi arvukusest, siis asjatundjad leiavad, et seda on vähe, sest hüljeste populatsioon taastub kiiresti ja küttimispiirangute tõttu ei kütita praegu ka määratud kvooti.
"Võiks mõelda, et võib-olla küttimist suurendada, kontrollitult, ja küttimine toimuks püügivahendi lähedal, niinimetatud nuhtlusisendid fookuses, sest on teada, et väga väike arv hülgeid tekitab kalanduses kahju," rääkis Ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki Tuus
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud.
Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
Seireloendused toimuvad iga- aastaselt ligikaudu kahekümnes lesilas, mis paiknevad nii Lääne- kui Põhja-Eestis. Täpne seirekohtade arv selgub igal aastal eraldi, kuna sõltuvalt rannikuprotsessidest ja veetasemest võivad mõned kohad olla vee all ja mõned sealt taas välja ulatuda.
Ajalooliselt on hallhüljes Läänemerd asustanud väga laial ala ning hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses Läänemeres 80 000 – 100 000 isendit. 1970ndail langes hallhülge arvukus sellest 5 – 7 protsendini, seda suuresti inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu.
Praeguseks on läbi liigikaitsetegevuste ja keskkonnareostuse vähendamise õnnestunud hülge arvukus taas tõusule pöörata. Alates 2015. aastast on Eestis lubatud hallhülge küttimine. Küttimismahu määrab iga-aastaselt keskkonnaamet. Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on kokku lepitud 1% eelmise kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, 2022. aastal on see 55 looma.