Loodusest leiab ka keset talve mitmeid kasulikke ravimtaimi

Pärast mõningast sula võib metsast leida pohlavarsi ja -lehti. Aitavad hästi põiepõletiku korral. Foto: Henn Soodla

Aasta lõpp on lõõgastumiseks, aja mahavõtmiseks, puhkamiseks ja möödunud aastale tagasivaatamiseks. Sel ajal on hea minna loodusesse, metsa, mere äärde.

Lisaks hingekosutusele saab loodusest korjata kodukaunistamiseks oksi, käbisid, taimi. Samuti võib talvel korjata ravimtaimi. Talvel korjatud taimed kuivavad ka toatemperatuuril, mõned ei talugi suurt kuumust, nt leesikas, pohlaleht. Kui siis haigus tuleb, on rohi omast käest võtta. Paljusid taimi apteekides polegi ja e-poest tellimisega läheb aega.

Valik on suur

Vaarikavartest saad kõige parema tee, kui need otse metsast tuppa tood ja teed keedad. Tee jääb punaka värviga, aitab külmetuse vastu.

Islandi samblik on hea köha korral. Puhasta, kuivata ja vajadusel keeda 30 min, kui köha kallal. Kui oled varunud kibuvitsamarju, võid neidki lisada.

Männipungad on praegu vaigused. Korja murdes või oksakääridega mändide alumistelt okstelt ja hoia külmas või kuivata toatemperatuuril umbes kuu aega. Saad neid lisada köhateele 3–6 punga tassi kohta, teha auru nohu ja köha korral, hautada rasvas nohu- ja köhasalviks (neli tundi 90kraadisel temperatuuril).

Lepakäbid aitavad kõhulahtisuse ja soolepõletike vastu. Vala keeva veega üle ja lase 5–10 min tõmmata.

Sookail on üks tugevamaid köharohtusid, kasutatud ka kopsupõletiku korral. Sobib tee või tinktuurina. Tee valmistamiseks keeda 10 min ja lase tõmmata 20 min. Sookail sobib ka salviks: hauta rasvas 6–8 tundi ja saad salvi, mis ravib nohu ja köha.

Tammekoor kogu noortelt okstelt, lõika oks ja vesta koor maha, tükelda. Võid korjata ka noori peenikesi võrseid ja need tükeldada. Aitab kõhulahtisuse vastu. Teed keeda 10–20 min.

Pohlalehed ja leesikad korja metsast kääridega või noaga, mitte taime juurtega välja rebides. Külma ilmaga ära kohe tuppa too, järsk temperatuurimuutus võib lehed mustaks muuta. Kuivata toatemperatuuril. Aitavad hästi põiepõletiku korral. Keeda 30 min ja lase tõmmata veel 45 min. Joo lonkshaaval tassitäis päeva jooksul.

Haava- ja paplipungad ravivad sügelevaid lööbeid ja punne. Tee pungadest salv või õlileotis. Salvi jaoks sulata rasv, lisa pungad, et need oleksid rasvaga kaetud, ja hoia pliidiserval 80–90 kraadi juures 8 tundi. Võid ka õlis hoida toatemperatuuril 3–5 päeva ja seejärel kuumutada 2 tundi 95 kraadi juures. Lisa 10 g vaha 100 milliliitri kohta ja vala salv purki.

Kasepungad on vett väljutava toimega, aga ei sobi neerupõletiku korral. Kasepungadest võib veel valmistada salvi nahaekseemide ja seenhaiguste raviks.

Kuusevaiku saab korjata puutüvedelt, kuhu ta on jooksnud, noa või kaabitsaga. Salviks tuleb vaiku rasvas või õlis hautada 8 tundi 90 kraadi juures või keeta nõrgal tulel pidevalt segades, kuni kuusevaik on sulanud. Hautades saab lisada varemerohujuuri jm taimi. Õlile tuleb segada pärast kurnamist juurde mesilasvaha, 10 g 100 milliliitri õli kohta. Salvi määri sõrme-, huule-, kannalõhedele, ohatistele, hemorroididele, umbekasvanud küüntele, haavadele, ka lemmikloomade haavadele ja käpalõhedele.

Kuuseokaste saamiseks lõika oksad, kuivata ja rabista okkad. Neid saab kasutada teeks, jahvatatult sobivad maitseaineks lihale. Värsketest oksatippudest või okastest saab mikserdada joogi: vala viiesentimeetristeks juppideks lõigatud peened oksad üle veega ja mikserda, kuni vesi on roheline. Kurna, vajadusel lisa vett ja magusat. Mikserdamise ajal võid lisada jupi ingverit, see annab särtsu.

Kuuseokkajook annab mineraale ja vitamiine. Jõuvarude taastamiseks võib teha kümnepäevase kuuri. Veel võib keeta siirupit, nii maitseaineks kui ravimiks, kuigi siis C-vitamiin ja eeterlikud õlid suures osas kaovad.

Kui veel leiab, sobivad kadakamarjad ulukiliha ja lambaliha maitsestamiseks. Marjad võib enne purustada, saab rohkem maitset. Kadakavõrsetest võid keeta siirupit, mis samuti sobib liha maitsestamiseks ning juustu ja liha kõrvale.

Kui puutüvel saad musta pässiku väikese kirve või noaga lahti kangutatud, siis tükelda ja kuivata. Osast võib kohe tõmmise teha: lase pliidi serval soojas seista või pane termosesse 50kraadise veega. Kui esimene tõmmis joodud, lisa uuesti vett. Ühest portsust saab mitu korda teha, seni, kuni vesi tumedaks värvub. Must pässik on immuunsüsteemi tugevdaja ja teda võib tarvitada iga päev. Metsamehed on kasutanud teda kohvi asemel, tänapäeval kasutatakse isegi koogikreemides, magustoitudes ja kosmeetikas.

Jäta ka loodusele

Hea komme on jätta loodusesse omalt poolt loomadele-lindudele söögipoolist. Sobib viht kitsedele, porgand jänesele, seemned lindudele. Kel maakodu, saab toitu jätta metsa äärde, aia taha ja linnumajja.

Järjest rohkem saavad inimesed aru, et metsa väärtus pole ainult mahasaetud tihumeetrites mõõdetav, vaid ka hingekosutuseks, apteegiks ning maitseainete ja toidu sahvriks.