Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Uudne idee: hobusesööt astelpaju­lehtedest

Copy
Mullu aasta algul sõid need Viljandi lähistel elavad hobused väljavisatud jõulukuuske. Peagi loodetakse hobustele astelpaju­lehtedest lisasööta toota, mis leevendaks loomadel maohaavandeid.
Mullu aasta algul sõid need Viljandi lähistel elavad hobused väljavisatud jõulukuuske. Peagi loodetakse hobustele astelpaju­lehtedest lisasööta toota, mis leevendaks loomadel maohaavandeid. Foto: Elmo Riig

Astelpajumari on teada-tuntud väärtuslik C-vitamiini allikas. Nüüd on käima lükatud projekt, et väärindada lisaks marjadele ka lehed, mis on sama kasulikud ja millest võiks saada söödalisand hobustele.

Astelpajulehtedel põhinevat söödalisandit hobustele töötab koos maaülikooliga välja Trocos Trade OÜ. Ettevõtte eestvedaja Ivar Milleri vanemad alustasid astelpaju kasvatusega Tartumaal 1996. aastal ja praegu arendab rajatud perefirmat juba kolmas põlvkond. Astelpaju jm marjatooted jõuavad müüki Semu kaubamärgi all nii Eestis kui piiri taga. Algusest peale on tehtud koostööd Eesti maaülikooli ja Soome Turu ülikooli teadlastega.

Ivar Miller ütles, et just tänu maaülikooliga tehtud teadustööle saigi astelpajukasvatus Eestis hoo sisse. Näiteks Milleri päris esimene maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusega tehtud projekt ­uuris astelpajumarjade C-vitamiini sisaldust, millel õigupoolest ju kõik põhinebki. „Tänu sellele uurimusele teame, kuidas marja omadused muutuvad – sõltuvalt korjamise ajast, marjasordist ja kasvukohast võib C-vitamiini sisaldus varieeruda 300–1600 mg vahel,” märkis ta. Veel sai koostöös ülikooliga lahendatud marjakasvatuse algusaastate suur probleem – kuidas korjata õrnu marju ogalise põõsa küljest nii efektiivselt, et nende kasvatamine üldse ära tasuks.

Milleri sõnul on praegu põhieesmärk väärindada kõik astelpaju korjamisel saadu, sest kasulik pole mitte ainult mari, vaid ka seemned ja lehed. „Meie kliendid on andnud teeotsa kätte – nimelt hakkasime saama välismaa klientidelt päringuid, et mida teeme mahlapressimisjääkidega. Päringuid tuli palju ja mõistsime, et selles imetaimes on peidus rohkem, kui seni oleme arvanud,” rääkis Miller. „Praegu ekspordimegi 70 protsenti pressimisjäägist. Seda ostavad Skandinaavia hobusekasvatajad, sest tegemist on väärtusliku hobusesöödaga. Samuti saab pressimisjäägist seemneid eraldades valmistada väga kasulikku astelpajuõli ning 100 protsenti puhas astelpajuõli on samuti meie tootevalikus.”

Lehed on saagikoristuse osa

Järgmine loogiline samm ongi leida kasutus astelpajulehtedele.

Tagasi üles