Mis jäi meelde aastast 2022?
29. detsember 2022, 00:00
Maa Elu toimetus vaatas aastale tagasi ning tõi välja meeldejäävamad ja tähtsamad juhtumised, sündmused ning olukorrad.
Jaanuar
Aasta esimeses lehenumbris oli juttu, kuidas tootmiskulude kallinemine hakkab kajastuma toidu hinnas. Aasta lõpuks oleme tõusu ära näinud ja ilmselt ei ole lagi veel käes.
Piimatootjad rõõmustasid, et enamik piimakombinaate soostus nendega sõlmima piimalepingu, milles hind fikseeritud ja seotud Euroopa keskmisega, see oli põllumeeste meelest samm kindlama tuleviku suunas. Aasta lõpuski on piimahind kõrge ja tootjad rahul. Kuigi kallid sisendihinnad söövad tõusu omajagu ära, jääb siiski pisut üle ka.
Kuu lõpus sõlmis idavirulane Rain Maaelu Edendamise Sihtasutusega esimese maale elama asumist soodustava kaaslaenu lepingu ning sai Ida-Virumaale oma perele uue maja ehitada. Kui esialgu sai kaaslaenu taotleda Ida-Virumaal ning Põlva-, Võru- ja Valgamaal, siis detsembri keskpaigas laienes kaaslaenu võimalus kogu Eesti maapiirkondadesse.
Veebruar
Statistikaameti andmetel vähenes kõigis põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv. Piimalehmasid oli umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv jõudis Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani. Võrdlusena võib tuua, et 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965. aastal 305 800 piimalehma.
Enne vabariigi aastapäeva õitsesid Saaremaal juba lilled ja sai vahtralt mahla, samal ajal kui Mandri-Eestis oli lumi põlvini.
Veebruari alguses, enne Ukraina ründamist, kehtestas Venemaa oma väetistele ekspordikeelu, mis seadis Eesti põllumehe keerulisse olukorda. Väetisemüüjad tõdesid, et kui lisaks peaaegu neljakordsele hinnatõusule pole väetist ka veel saada, jõuame juba ohuni riigi toidujulgeolekule. Aasta lõpuks on väetisemüüjad uued tarneriigid leidnud ning väetisepuudust enam ei kardeta, küll püsib hind endiselt krõbe.
Märts
Eksperdid soovitasid inimestel juba järgmise kütteperioodi peale mõelda ning vajadusel küttesüsteemis muudatusi teha. Gaasi kõrge hind ja varustuskindlus tekitas palju küsimusi ja teadmatust.
Mikrotootjate huvi päikesejaamade vastu kasvas aastaga mitmekordselt. Veebruaris esitati Elektrilevile 1001 elektritootja liitumistaotlust, mida oli 700 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige populaarsem oli endiselt liitumine mikrotootjana ehk kuni 15kilovatise võimsusega päikeseelektrijaamaga.
Eesti mahekanepikasvatajad, Eesti Maheproteiini Ühistu asutajad, aretasid oma sordi ‘Estica’. „Tahtsime suuremat seemet, aga väiksema THCga, mis sobib õli pressimiseks ja koorimiseks paremini,” selgitas ühistu tegevjuht Ardi Oja. Sordiaretuseks tehti koostööd Hollandi seemnearetuskeskusega Globe Seeds B.V. Võttis kaks aastat, kuni geneetika paika saadi.
Aprill
Aprilli alguses oli ilm üle Eesti nii erinev, et Võrumaa põllumees alles suusatas, kui Saaremaa põllumees juba kevadtöid tegi.
Nõo Lihatööstus ja Eesti Maaülikool kuulutasid jaanuaris välja Eesti esimese lihahäkatoni, aprillis selgus selle võitja – Eesti Maaülikooli toidutehnoloogiatudengitest koosnevale võistkonnale tõid võidu veisesüdamest ja kanapugust valmistatud õuna-astelpajutäidisega ülimaitsvad südamepallid.
Mesinikud panid seljad kokku ja lõid ühiselt Eesti Mesinduskogu. Selle kaudu soovitakse mesinikke ja meetootjaid paremini esindada ja leida lahendusi sektori muredele.
Pärast kaheaastast pausi toimus Maamess, järjekorras 28. Vahepealse pausi tõttu oli mess väga oodatud, uute masinatega tutvuminegi oli põllu- ja metsameestel viimasel ajal interneti vahendusel käinud. Ka Maa Elu oli Maamessil kohal, tehes kohapealt kahe päeva jooksul viis otsesaadet.
Saaremaa Mahemuna asutaja Tanel Tang hakkas digikanu müüma, et ettevõttesse raha kaasata. Sellest said indu teisedki ettevõtjad, nii sai õige pea soetada ka digikitsi ja -lehmi.
Mai
Kui veel mõni aasta tagasi sai ilmast kirjutades peaaegu igas loo üle korratud, et neljast päevast pikemaid prognoose ei tasu väga tõsiselt võtta, lihtsalt nii ettearvamatu on siinse kandi ilm, siis vähemalt kaks viimast aastat üllatavad küll rekorditega, kuid ilm püsib pikalt stabiilne. Nii jõudis kevadel leheveergudele järgemööda lugusid, kus pikalt külmana vindunud ilm kevadtöid mõjutas: küll jäid põllumehed kevadtöödega tavapärasest hiljemaks, sparglisaak valmis kuu aega hiljem, seevastu maasikakasvatajatele andis jahedus pisut hõlpu, sest hiline kevad justkui tasakaalustab tavalist kevadist kiirust ja annab aega vähema tööjõuga teha töid pikemat aega.
Isegi räimepüük sai külma kevade tõttu hoobi. On aastaid, kui räimehooaeg on mai teiseks pooleks juba läbi, kuid tänavu polnud see veel õieti hoogu sisse saanud. Mai keskpaigaks oli väljapüük alles 20–25 protsendi peal.
Juuni
Juuni keskel saime kirjutada, et jahe soosib viljakasvu, aga jaanipäevaks saabunud kuumalaine keeras kõik pea peale ning järgmised nädalad pidime ärevalt jälgima, kuidas kuum põllutaimestikule ja loomadele mõjub. Nii ongi kuu pealkirjad: „Kuumus toob piimatootjale tuhandeid eurosid kahju” või „Varajane kartul ägab kuumakahjustuste käes”.
Sauga jõel kalastusretki pakkuva Fishing Village’i meeskond tuli Teeme Ära koristuspäeval välja uue ideega – minna paadiga jõele prügi koristama.
Kui seni oli väetist odav osta ja kerge põldudele kanda, seisis osa sõnnikust hoidlas. Ent tänavu ei jäänud sõnnikut grammigi üle, sest kõik hoidlad said põldudele piinlikult puhtaks veetud.
Juuli
Tänavune talv oli puukidele meeltmööda: püsiv lumikate soodustas nende ellujäämist ja kestev kevad pakkus võimalust veritoidu allikaid ehk loomi leida. Uuringud näitavad nii puukide kui ka nakkusega puukide arvu kasvu – puuke võib aina rohkem kohata ka koduaias ja linnaalal.
Mitmed põllumehed tõdesid kevadele tagasi vaadates, et sookured sõid neil maisi ära. Kohe nii hullusti, et pidid osa põlde uuesti üle külvama.
August
Eesti turule jõudis mullu rekordkogus taimekaitsevahendeid, millest kaks kolmandikku moodustavad herbitsiidid, neist omakorda poole glüfosaat, mida kasutatakse põllumajanduses umbrohutõrjeks, selle asemel, et põldu künda. Nii ei pea pärast põllu herbitsiidiga töötlemist enam kündma, võib otsekülvi teha. Seega ei pea traktorite mootorites kärsatama taastumatut loodusressurssi diislikütust.
Viimase kolme aastaga on Eesti turule lisandunud ligemale 11 000 väiksemat ja suuremat päikeseenergia tootjat ja kõik asjaosalised kinnitavad, et taastuvenergiabuum on enneolematu. Lausa nii, et mõnes kohas on Elektrilevi võrgu võimsus ammendunud ja päikeseenergiat võrku juurde ei mahu.
September
Kuumalaine lõppes Eestis täpselt 1. septembriks – lapsed läksid uuesti kooli ja mõtted rändasid sügistalvele. Prognoos, et toidutootjatel on ees keeruline talv, hakkas vaikselt tõeks saama – kulud kasvavad, tõusevad ka hinnad. Hinnatõus mõjutas juba selleks ajaks tarbijaid – kirjutasime, kuidas värske liha asemel eelistatakse keeduvorsti ja viinereid.
Kuulutati välja tänavused parima talu ja talutoidu tiitli saajad. Parimaks taluks sai piima tootev Lepiku talu Raplamaalt ning parimaks talutoiduks valis žürii osaühingu Öselwise joogipõhja Wösel Rabarberi-Vaarika Shrub.
Võiks ju mõelda, et kuniks kartulit, saame alati hakkama, aga sügiskuul saime kirja panna read, mis tõdesid, et taasiseseisvunud Eestis pole kartulit kunagi nii vähe kasvatatud – 1990. aastal kasvatati seda 45 500 hektaril, mullu vaid 3370 hektaril.
Seenesõpradele tõi vihmasem september aga lõpuks rõõmusõnumeid. Seened! Lõpuks! Neid oli sel erakordsel suvel nii vähe, et isegi teadlastele ei jagunud neid teadustöö jaoks. Kas teie pühadelauale jõudis mõni purk marineeritud seeni?
Oktoober
Kuigi sügis oli soe, muutus kütteküsimus aina valusamaks. Kirjutasime, kuidas raiejäätmed ja võsa on järjest rohkem hinda läinud. Varem 7–8eurone ruumimeetrihind kerkis koguni 20 euroni. Ka pelletite hinnad kerkisid aastaga peaaegu kolm korda, ja mis veelgi keerulisem, pelletit polnud väga saada ka. Pelleti asemel katlasse ju midagi muud ei viska.
Saak salves ja talivili külvatud, hakkas põllumees uue hooaja poole vaatama. Kirjutasime, kuidas viljahind tegi viljakasvatajatele rõõmu, saak oli hea. See, mis toimub väetiseturul, on aga hoopis teine asi. Väetisemüüjad kinnitasid, et põllumehed kaubata ei jää, küll aga sunnib kallim hind kalkuleerima ja väetist vähem kasutama, mis võib tähendada uuel aastal väiksemaid saake.
Seda ohtu, et vili Eestist otsa saaks, õnneks pole – Eestis eksporditakse pea 70% viljast, nii et varusid on.
Oktoobris kuulutati välja selleaastane põllumajanduse tippjuht: Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde.
November
Detsembrikuises lumekülluses on seda ehk raske uskuda, aga novembrikuu alguses saime kirjutada soojast sügisest ja noppida aiast veel vaarikaidki.
Novembris lõi laineid maa korraline hindamine, mille tulemused avalikuks said. Põllumaa hind kasvas näiteks 22,5 korda ja ees ootab maamaksu tõus. Maa müügihinda see Maa Eluga kõnelnud spetsialistide hinnangul siiski eriti ei mõjuta. Selle on kõrgeks kergitanud juba vabaturg.
Talve lähenedes läksid pealkirjad järjest mornimaks: „Toidutootjal pole kuskilt kokku hoida”; „Toidutootja teenib alla keskmise palga”; „Puiduettevõtjad on raskustes”.
Teemaks oli ka chaga ehk must pässik. Samal ajal, kui Eesti Maaülikooli uuring teatas, et ka lepal parasiteeriv must pässik on raviomadustelt sarnane kasepässikuga, leidis Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, et musta pässikut sisaldavates toodetes kasulikku eriti ei leidugi. Tootjad sellega muidugi nõus ei ole.
Novembris hakkas maaeluministeerium käima maakondadades, et tutvustada uut ühist põllumajanduse strateegiakava. Põllumeestel ja loomakasvatajatel on nüüd näpuga vaja rida ajada, et saada aru, mis uuel aastal toetuste taotlemises muutub.
Kuulutati välja tänavused parimad mahetootjad ja -tooted. Parimaks mahetootjaks sai maakarja kasvatav Uustla talu Saaremaalt. Parima mahetoidu tiitli võitis osaühingu Minna Sahver marmelaad tumedas šokolaadis „Rabade maitsed” ning parimaks mahejoogiks valiti Rand & Rossi mahe metsmustika- ja mustasõstraglögi.
Detsember
Uuest aastast saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult need, kel selleks vastav PRIA luba. Keerulisem on aga lugu ettevõtjatega, kes on sattunud raskustesse – neile ei tohi vastavalt reeglitele riigiabi anda. Põllumehed loodavad, et aktsiisisoodustusega jätkatakse ka siis, kui ametisse on saanud uus valitsus ja otsuseid tehakse järgnevate aastate kohta.
Baltikumi jõudis detsembris ka 25 000 tonni väetist otse Ameerikast. Samuti on turule tekkinud kahtlast päritolu väetisi näiteks Mongooliast, kus teadaolevalt ühtegi tehast pole.
Enne pühi sai selgeks, et Eesti riigil on üle mitme aasta taas mitme kuu viljavaru hädaolukorraks olemas. See ja muu toiduvaru on üle Eesti eri ladudes ja hoidlates. Millistes täpselt, seda muidugi ei avaldata.