Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Saab ka jõuluootuseta

Copy
Jõulukuusk.
Jõulukuusk. Foto: Elmo Riig

Panin sel nädalal oma nooremale lapsele hommikupudru peale õunamoosi. Meenus augustikuine õhtupoolik, kui neid õunu sugulase aiast korjasin. Oli ju üks omamoodi suvi, kus õunad valmisid nii hilja.

Oli olnud palav päev, lapsed said veel ujudagi. Järgmisel päeval sain moosi keetes kange kaela, aga see kõik oli seda väärt, sest kodumoos on ikka kõige parem, räägib mu peas igav täiskasvanulik hääl, mis mingis vanuses meie pähe tekib.

Ise söön putru mustikatega, mida ostan juba aastaid sama kasvataja juurest. Neid sügavkülmast kuumale pudrule võttes käib taas peast läbi argine täiskasvanulik mõte: ei tea, mis see kilohind poes praegu on, hea, et sai suvel sügavkülma värsket varutud.

„Millal me kuuse toome?” küsib laps mõni hetk hiljem, silmad säramas, kui on kordamööda kas Messiks või Mbappeks kehastununa meie magamistoa uksest mitu penaltit sisse virutanud. Lapsena jõulurõõm ja -elevus lihtsalt on, seda ei sega ükski mõte kilohinnast.

Ebahuvitav täiskasvanulik hääl räägib mu peas, et enne peab toad korda saama ja kõike muud praktilist, mis last absoluutselt ei sega. Aga kas nende mõtete vahel ka jõuluootust on?

Jõuluootus ja -rõõm on üks kummaline asi. Õues on nädalaid olnud talve­võlumaa, ometi kuulen aina enam tuttavatelt, et seda õiget tunnet nagu polegi. Seda enam, et paljud neist on viimastel nädalatel pidanud valima haiguste­menüüst: koroona, gripp, RS-viirus. Mõni on haige mitmendat raksu. Eks meidki lapsega on haigus koju sundinud.

Mõni ütleb, et päris tunnet pole olnud enam aastaid – murelikud täiskasvanumõtted kipuvad jõulurõõmu varjutama. Niisuguseid on üle Eesti kindlasti kohutavalt palju: on neid, mis puudutavad konkreetselt lähenevaid pühi ja praktilisi toimetusi, neidki, kus kõlavad sõna eelarve ja raske talv nii pere kui ettevõtte mõttes, on tervise- ja muid elumuresid.

Õnneks igav täiskasvanulik hääl teab, et see on okei. Kõik on okei. Tunned rõõmu, on tore, kui ei tunne, pole ka midagi katki. (Siinkohal pean ma muidugi silmas jõulurõõmu. Kui mustad mõtted aasta ringi rõõmu varjutavad, võiks tuge otsida neilt, kel selleks oskusi ja teadmisi.) Pärast seda tõdemust, näiteks jõulukuuske kastes, sest kohusetundlik täiskasvanu hoiab selle iga päev meeles, tunned ninas kuuselõhna ja võib-olla kõikide argiste mõtete vahel kõditab siiski üks lapselik ootus.

Tagasi üles