Traditsiooniline jõuluvorst nõuab valvsat pilku ja hoolsat kätt

1. Segu soolde pritsimine: kuigi õiged kogused on varem süsteemi sisestatud, peab inimese valvas silm jälgima, et vorstid oleksid korralikult segu täis ning sooled jääksid terveks.  Foto: Christina Veinberg

Hommikul mõtlesin naiivselt, et marsin kokkulepitud ajal rõõmsalt Nõo Lihatööstuse uksest sisse ja otse konveieri äärde, et vaadata verist vaatepilti, kuidas masin otsast lõpuni verivorsti valmis teeb ja pakendisse paneb. Tegelikkus oli aga hoopis midagi muud ja uksest sisse marssimine polnud sugugi nii lihtne.

Esmalt tuli lihatööstusesse sisse pääsemiseks mitu korda ja eri etappides kinnitada, et olen viimasel ajal püsinud hea tervise juures, et välistada vorstisegu sisse läkastamine ja nakkavate haiguste levimine. Kui paberid korras ja kõik ehted kõrvarõngastest sõrmusteni eemaldatud, suundusime koos tegevjuhi Ragnar Loovaga tootmisesse.

Toiduohutust silmas pidades sain esmalt selga täiesti uue kostüümi, mis meenutas stseeni mõnest haiglaseriaalist, kus kirurg valmistub elupäästvaks lõikuseks. Kui nüüd mõelda, siis ühendas mind tol hetkel kirurgiga lisaks kenale kostüümile seegi, et mõlemad olid valmis nägema suures koguses verd. Aga skalpelli asemel oli minul käepärast pastakas ja abiõe rollis ettevõte tegevjuht.

Kui ajakirjanikul on üld­juhul pastakas viies jäse, siis nüüd oli targem see sügavale püksitaskusse suruda. Muidu võib juhtuda, et minu kohmakus lööb välja valel hetkel ning keegi leiab oma jõuluvorsti seest midagi, mis seal olema ei peaks.

Protsess viisakas

Olen maalapsena vanemate ja vanavanemate kõrval näinud nii mõndagi, seetõttu on mind raske eluliste asjadega verest välja lüüa. Siiski sedasama verd ma pelgasin.