Pane oma teadmised proovile: kas tunned neid mänguasju?

Kui tänapäeval on poodide riiulid külluses täis mänguasju ja jõulukuuse alt tuleb neile lisagi, siis alati pole mänguasjad välja näinud selliseid nagu praegu.

Ajaloolane, etnoloog ja Eesti Rahva Muuseumi kuraator Reet Piiri sõnab, et mänguasjad on alati peegeldanud aega, kus elati, nii ka talulaste mänguasjad. „Nagu praegused Barbie nukud kajastavad tänapäeva riietust, tegi ka 19. sajandi setu laps oma nukkudele setu riideid ja Hiiumaa laps selle kandi riideid. Tema muud ei näinud, see oligi tema elu,” ütles ta.

Kuigi talulaste postkasti mänguasjakataloogid ei saabunud, koostasime ERMi kogudes olnud mänguasjadest omamoodi pildikataloogi. Poest osta või internetist tellida neid ei saanud: valmis tuli need teha ise või loota täiskasvanute abile. „Neid tegid näiteks isa, aga pigem vanaisad, kes talu põldudel enam nii palju ei käinud. Vanaisad olidki need, kes lastele õpetasid mänguasjade tegemist ja andsid oma kogemusi edasi,” rääkis ta.

Proovi, kas oskad galeriis olevate piltide põhjal arvata, millise mänguasjaga on tegu. Abiks on ka järgnevad kirjeldused. Õiged vastused leiad teksti lõpust.

Kasetohust mänguasi

Mängida tahtsid ka pere kõige pisemad. Kasetohust mänguasja valmistamine nõudis osavust: kas kuumas vees või tulepaistel tõmbab kasetoht rulli ja nii saab valmistada ilma kinnitusteta kuubiku. Selliseid eri suuruses kuubikuid tehti mänguasjadeks just väikelastele – pandi sisse väikesi kivikesi või kuivatatud herneid, et need raputades kõriseksid.

Lehm

Selliseid pulkadest loomi meisterdasid mängimiseks ja ajaveetmiseks näiteks karjalapsed. „Eks neile mänguasjadele tuli palju ka juurde mõelda, samas on kõik loomad väga äratuntavad,” ütles Reet Piiri. Hobuse jaoks otsiti eenduva oksaharuga pulk, lehmadele tehti sarved, lammastele lõigati sälkudega kõrvad ja siga oli nagu väike pliiatsijupike, nina koonusekujuline. Oskusi ja arusaama, milline üks või teine pulgaloom võiks olla, andis üks põlvkond edasi teisele. „Kuna üks pulgaloom nõudis siiski tööd ja aega, ei visatud neid pärast mängu ära, vaid karjapoiss pistis need märssi ja võttis õhtul kaasa, et järgmisel päeval edasi mängida ja uusi loomi juurde teha. Nii see kari kasvas,” selgitas Piiri.

Kassimärss

See punutud kandiline mänguasi on kassimärss. Kuigi on öeldud, et sellega said lapsed imiteerida ka lõõtsamängu, viis tuli siis ise juurde vilistada, oli selle punumine Reet Piiri sõnul eelkõige ikkagi näpuosavuse arendamiseks ja põnevuse pakkumiseks. Pildil olev kassimärss on tehtud pajukoorest ja venitada teda eriti ei anna. „Mulle õpetas vanaema kassimärsi tegemist ja mulle meeldis seda väga teha, see oli nii huvitav põimimine,” meenutas Piiri.

Mustlaslukk

Tegu on puupulkadest kokku pandud nuputamisülesandega. Pulki võis oli erinev arv. Juba nende valmistamine ja väljamõtlemine nõudis suurt osavust, teistele jäi siis kokkupanemise väljamõtlemine. Nuputusmäng toimib põhimõttel, et kui üks pulkadest eemaldada, laguneb mõistatus koost. Nüüd ole aga osav ja pane ta kindlas järjekorras kokku tagasi. Kokkupandult püsib tekkinud kujund kindlalt koos. Reet Piiri meenutab lustakat lugu, kus kunagi üks muuseumi koguhoidja kogemata tõmbas mustlaslukust pulga välja ja sai jupp aega nuputada, et see õigesti kokku panna.

Kõrkmetitt

Ka vana aja tüdrukud armastasid titega ehk nukuga mängida. Sellegi sai teha käepärasest materjalist, näiteks see titt on kokku keeratud kõrkjatest. Nii võis meisterdada terve perekonna ja kõik kodumängud ära mängida.

Nukke vooliti ka puust, õmmeldi kaltsunukke, 19. sajandi lõpupoole sai laadakaubana osta portselanpäid ja peale keha külge meisterdada.

Jõulude ajal kinkimise kommet ei olnud

ERMi teadur-kuraator Reet Piiri. Foto: Margus Ansu

Reet Piiri sõnul ei ole talupojakultuuris laiemalt teada jõulude ajal lastele mänguasjade kinkimise kommet. Jõulude ajal ehiti kuusepuu söödava maitsva kraamiga – sinna pandi piparkooke, õuna ja laadalt ostetud klaaskomme, mis nägid välja kui pikad rippuvad tilgad. „Kui jõuluaeg läbi, anti lastele õigus maitsvad jõuluehted kuuse pealt ära süüa,” sõnas ta.

Kindlasti oli ka neid peresid, kus mõisa eeskujul kinke tehti, aga laiemalt levis kinkimise komme tema sõnul Eestis alles 20. sajandil.

Vastus: Galeriis on lehm, kõrkmetitt, kasetohust mänguasi, kassimärss ja mustlasnukk