Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Looduskalender Talvele pöörab kolmapäeva õhtul

Copy
Pesakastikukkel.
Pesakastikukkel. Foto: Kristel Vilbaste

Silps! Solps! Sulps! Kui hommikul silmad avan ja pilgu õue heidan, siis ei taha silmi uskuda. Nühin veel kätega kogu talveuneliiva silmanurka, aga ikka. Kui õhtul oli garaažikatusel veel korralik lumekuhi, nagu vastlakukli valgus, siis nüüd on see madalaks ja lömmi vajunud.

Heidan pilgu õuetermomeetrile ja tõepoolest... Pool kuud kestnud külmakraadidest on ootamatult siin Eestimaa lõuna-aladel lõpuks saanud plussid. Plussi on nihkunud ka aknataguste jälgede värvivalik, seni pidevalt säravvalgetest jälgedest on saanud hallsinised veeaugud. Jah, täna pole vaja esimese asjana puukorviga ahjupuid tooma tõtata, vaid võib rahulikult jälgida räästa tilkumist... tilk, tilk, tilk, hüpnotiseerib meid Sügis.

Talv algab toomapäeval

Tõepoolest, kalendritalve jõuame ööl vastu neljapäeva, toomapäeval, 21. detsembril kell 22.48. Ja raske on praegu öeldagi, mis kellast öö algab. Pimedas algab me tööpäev ja pimedas lõpeb, samas süda hüppab rõõmust juba mõtte juures, et kohe-kohe, hakkab valge aeg kukesammudel pikenema.

Sügistalve pööripäival panvat mutt oma tütre mehele. Kanepi

Pimeda aja lõpupäeva tasub kasutada kogu mustuse ja vana prahi toast väljaajamiseks, ahjude puhastamiseks ja kerisekivide vahetamiseks. Toomapäeval läheb päike oma talvepesasse ja jääb sinna neljaks päevaks. Küllap selleks tuleb tee tulekoldest taeva poole lahti teha, et päikeseketas pääseks hea hooga jälle suve poole liikuma.

Tavatult paks lumi

Küllap sel nädalal saamegi näha ka seda, kuidas vana lumi aegamööda ära sulab, selleks, et uus ja valge tulla saaks. Aga veel pühapäeval, kui isale kalmistule 90. sünniaastapäevaks küünalt viisin, siis avastasin, et Raadil on tänavu lund rohkem, kui ma üldse kunagi mäletan.

Usinamad inimesed on lumelabidad kaasa võtnud, et kallite kalmude juurde teed rajada. Lumi on nii sügav, et kinnastega kivi välja kaevates jõudsin isadepäeva küünlani ja potsatasin uue küünla selle kukile. Ja seal kalmistul on praegu linnuvaikus.

Rõõmus varblasepere

Linnud on praegu linnas, tore oli esimesel advendil Tartu Raeplatsil jälgida rõõmsat koduvarblaste kampa, nad on leidnud endale kena talvitumiskoha suurel jõulukroonil, selle oksad kaitsevad tuisu eest ja jõulutuled annavad ka natuke sooja. Ostsin piparkoogimajakesest vahvli ja pakkusin neile tavapärase mäkkdonaldsi-friikaportsu asemel krõbedaid maiuspalu, mille nad rõõmsalt säutsudes vastu võtsid.

Avastasin enda jaoks ka huvitava tõsiasja: alati, kui varblasi suur hulk juba koos, siis jooksis parve sekka mõni pisike lapsuke. Ei, ei, nad ei ole halvasti kasvatatud, et linde hirmutaks, nii pisikesed ei tea kasvatusmeetoditest veel midagi. Pigem on see meie ürgne olek, tahe olla looduse keskel, koos oma sulissõpradega. Päris pisikesed lapsed näitavad meile, mida tegelikult vajame.

Eestlased on vaprad, tuli üles ja laat lahti.
Eestlased on vaprad, tuli üles ja laat lahti. Foto: Kristel Vilbaste

Põlvini lumes ei sumpa

Tunnistan ausalt, et sel nädalal ma ise pikemaid metsaretki ette ei võtnud, sest ülepõlvelumi on raskesti sumbatav ja isegi suusaga väsitavalt ületatav. Ootan kui lumekuhjad madalamaks vajuvad.

Mööda teed kulgedes aga oli näha, kuidas metskitsed on üha suurematesse karjadesse koondunud, koos on neil ilmselt lihtsam ka teed ajada ja lume alt toitu kätte saada. Kõige põnevam aga on praegu jälgida jõe ääres kopraid või koputavaid rähnihaamreid. Rähni sepikojad lähevad nüüd täistööajale.

Kõikjal on näha ka palju suuri musti linde – alates rongast ja musträhnist kuni musträstasteni välja. Tipitäpilisi kuldnokki siin lõunas sel talvel näha ei ole, ega ole kuulnud nende toidulauakülastustest ka mere ääres.

LASTELE: hiiliv päkapikk

Päkapikud on veel nädalajagu liikvel ja praegu on hea aimu saada, kui raske on nende elu. Pool tosinat mängijat valivad enda seast „kuulaja“, kelle silmad seotakse kinni ja kes valvab kännul asuvat kommikotti.

Seejärel hakkab esimene „päkapikk“ vaikselt hiilima kommikoti poole ja peab sealt näppama ühe kommi. Kommiga tuleb teha ring ümber ülejäänud mängijate. Kui „kuulajal“ õnnestub kuulmise järgi tema poole õigesti näpuga näidata, siis tuleb komm tagasi panna, kui ei, siis saab päkapikk kommi preemiaks. Kõik mängijad saavad kordamööda päkapikud olla, ühtlasi peavad nad muul ajal püüdma „kuulajat“ segadusse viia.

Tagasi üles