Maailma teraviljavarud langevad uuel aastal veelgi

Teravili. Pilt on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Rootsi Põllumeeste Liidu juhatuse liige Lennart Nilsson ütles Euroopa põllumajanduse olukorrast Teraviljafoorumil rääkides, et kõige suurem probleem on sektoris valitsev ebakindlus, mis viimased paar aastat on mõjutanud paljusid valdkondi.

Põllumajandusettevõtjana tegutsev Lennart Nilsson kasvatab teravilja ja lihaveiseid. Tema sõnul on turgudel valitsev ebakindlus kasvanud juba aastaid ning seda süvendab veelgi Vene-Ukraina sõda, vahendas EPKK uudiskiri. „Kui vaatame rahvusvahelist teraviljaturgu lähemalt, siis tingimused on läinud aina kitsamaks. Kui jälgime börsil pakutavaid hindasid, siis reaalsus on teine, kui põllumeeste ootused. See aga muudab turu üha volatiilsemaks ja hinnad kõiguvad üsna palju. Väetiste ja taimekaitsevahendite kättesaadavus on läinud hinna mõttes vähemaks. Samuti lisab kliimamuutus juurde pingeid, sest kui on kuumad ilmad, siis on ka suur kuivus ja sama moodi on jahedate ilmadega – kontrastid suurenevad,“ loetles pingeallikaid Nilsson.

„Seega mõjutab põllumajandussektorit enim valitsuspoliitika vähene toetus, ekstensiivistumine vaatamata rahvastiku kasvule, pakkumise ja nõudluse vahe, kliimamuutused, väetiste kättesaadavus ja -hinnad, uued suunad taimekaitse poliitikas, logistikaprobleemid ja teraviljatehingutes tingitud hinnariskid,“ võttis Nilsson teemad kokku.

Nilsson osutas ka aina süvenevale toidunappusele. Ta viitas rahvusvahelise teraviljanõukogu tänavu aasta ülevaatele, kus toodi välja, et tarbimine ületab tootmise mahtusid. „2023 aasta prognoos jätkab sama kõverat ja maailma teraviljavarud langevad veelgi. See, mis teraviljaturul toimub, selles peitub vastus miks hinnad tõusevad. Kui vaatame seda, kui palju on teravilja all maad, siis hektarite hulk väheneb ja ka siin langus üha jätkub,“ osutas Nilsson.

„Toon kõrvale ka õlidega varustatuse, ka seal on languses õliseemnete varu. Eriti on vähenenud päevalilleseemne osa, sest viimaste aastate põuad on lõunapoolsete riikide saake vähendanud,“ lisas ta. Nilsson ütles, et praegu veel Euroopa ekspordib õliseemet, kuid vaadates ettevõtteid, kes toodavad päevalilleõli, siis need on hädas, kuna Ukrainast ei tule toorainet peale. „Maailma turge mõjutab kõige rohkem see, mis toimub Ukrainas. Kui vaatame päevalilleseemne eksporti Ukrainas, siis on mahud langenud 33-35%. Nüüd on küsimus selles, mis toimub seal piirkonnas 2023. aasta kevadel, kas ja kui palju saadakse külvata ning mis toimub järgmisel sügisel saagikoristuse ajal,“ viskas Nilsson õhku küsimused.