Jahiseadus paneb maaomanikud ja jahimehed vaidlema

Jahimehed. Foto: Marko Saarm

Seoses jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamisega arutatakse, milliseid muutusi praegune jahiõigus vajaks. Seis on tuline, sest metsaomanikud tahavad seadusemuudatust, ent jahimehed on sellele kindlalt vastu.

Asi on selles, et maaomanikud soovivad ise jahipiirkondi moodustada, aga jahimeeste hinnangul ei tohiks ulukiressurssi hakata majandama kommertsalustel.

Jahiseaduse kehtima hakkamisest möödub varsti kümme aastat. Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose (pildil) sõnul kehtis ka eelmine jahiseadus kümmekond aastat, misjärel seda põhjalikult uuendati.

Roose nentis, et seaduse praegune sõnastus ei võimalda rikkujaid vastutusele võtta, sest puudub vastav vastutussäte. Segadust on tekitanud ka seaduse tõlgendus seoses jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamisega, millest huvi­gruppidel on erinev arusaam. „Kas olemasolevaid jahipiirkonna kasutusõiguse lube saab üldse pikendada, millal õieti tuleb seda teha ja kas sinna tuleks kaasata ka teisi potentsiaalseid huvilisi,” selgitas Roose.

Millal tuleb seadust muuta

Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks tõi välja, et enamik keskkonna­ministeeriumini jõudnud ettepanekuid puudutab jahiseaduse teist peatükki, mis reguleerib jahipiirkonna moodustamist ja kasutamist.

Seoses üleminekuga n-ö paberivabale jahindusele tuleks tema sõnul täpsustada ka jahiseaduse viiendat peatükki, mis reguleerib jahipidamis­õigust tõendavate dokumentide kaasas kandmist. See seadusemuudatus on praegu juba menetluses.

Küsimuse peale, kui tõenäoliseks Traks peab, et jahiseadusse teisigi muudatusi sisse viiakse, vastas ta, et iga seadus, mille vastuvõtmine jääb kümnendi taha, vajab värskendamist. Samas ei tohiks ühtegi seadust muuta lihtsalt muutmise pärast. „Seadust tuleb muuta siis, kui tingimused võrreldes seaduse vastuvõtmise ajaga on oluliselt muutunud, rakendamisel on ilmnenud märkimisväärsed puudused või huvipooled on kokku leppinud ja leiavad, et on varasemast paremaid lahendusi valdkonna suunamiseks,” nentis ta.

Kasutusõiguste pikendamine

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ütles, et ei ole toimunud jahipiirkonna kasutusõiguse põlistamist ja kui kümneaastane periood läbi saab, toimub jahipiirkonna kasutusõiguse väljavalimiseks uus konkurss.

Aun nentis, et seadus annab siin suunise, et konkursil on eelis jahiseltsil, kellel on jahipiirkonnnas suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega ehk seadus väärtustab jahipidajate ja maaomanike kokkulepet.