Hädaolukorraks mõeldud toidutagavara hoitakse salastatud hoidlates ja ladudes üle Eesti

Riigi tagavarasse broneeritud vilja ei osteta välja, vaid seda hoiavad lepingupartnerid oma hoidlates. Foto: Mailiis Ollino

Üle pikkade aastate on riigil taas olemas strateegiline viljavaru, kuna riigi toidutagavara eest vastutav Eesti Varude Keskus sõlmis nädala alguseks vilja kokkuostjatega lepingud, millega on tagatud ­ligi kahe kuu inimtarbimise ­nisuvaru. Lisaks on riigil olemas levinumate toiduainete varu mitme kuu tavatarbimise mahus.

Maa Elule erinevate kriiside üleelamise tarbeks varutud toidust rääkides kordub EVK juhatuse liikme Priit Ploompuu ja toiduvaru valdkonnajuhi Rasmus Berensi jutus aeg-ajalt fraas: ei tahaks liiga detailseks minna. Riigi toidu­tagavara täpne asukoht on julgeoleku kaalutlusel salastatud, küll aga saab rääkida, mida riik hädaolukorra ajaks varunud on.

Viljakriisi ennetuseks

Teatavasti toodavad Eesti põllumehed vilja mitu korda rohkem, kui kodumaine tarbimine vajab, ja nii läheb suur osa saagist ekspordiks. Ukraina sõja tõttu on aga reaalne oht ülemaailmse viljakriisi tekkeks ja sel juhul liiguks eestimaine vili sinna, kus parim pakkumine tehakse.

„Nii oligi tarvis tagada riiklik viljavaru, et ei tekiks olukorda, kus enda salved on näiteks järgmise aasta teises kvartalis suhteliselt tühjad ja vili välismaale ära müüdud,” seletas Priit Ploompuu.

Viljatagavara moodustamine ei tähenda siiski, et toidunisu on kuskile suurde aita tallele toodud.