/nginx/o/2022/12/07/15008953t1h32c8.jpg)
Ligemale 180 elanikuga Ruhnu oma tosinal ruutkilomeetril Liivi lahe rüpes tundub elektrituru tormides elavat nagu vanajumala selja taga, sest vallavanem Andre Nõu sõnade kohaselt ei lahterdu ühe külaga saar suurte valdade kokkuhoiukohtadele. Ruhnus on kümmekond elektrilepingut erinevatel kinnistutel, paljud teevad kaugtööd ning kooli-, rahva- ja raamatukogu kulutavad voolu vähe.
„Kogu see energia, mis peaks kuluma universaalteenuse üle juurdlemiseks ja analüüsimiseks, kulub ausalt öeldes muudele teemadele,” nentis Nõu.
Mandriomavalitsustes pole elevust 23. novembril riigikogus lõpuni loetud elektrituru seaduse muudatuse üle, kuigi nüüd on neil võimalus osta 2026. aasta 30. aprillini elektrimüüjalt voolu universaalhinnaga, nagu senini kodutarbijatel, äri- ja vabaaühingutel. Selle vahega, et kohalikud omavalitsused (KOV) peavad korraldama energiamüüja leidmiseks riigihanke ja lõpetama kehtiva lepingu selles sätestatud tingimuste järgi.
„Riigihanke seaduse järgi on kohalikud omavalitsused ja nende asutused riigihankekohustuslased, seetõttu ostetakse elektrienergiat omavalitsustele ja selle asutustele hankega ja seda mitte ainult universaalteenuse korral, vaid igal juhul,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Laube.
Laube lisab, et ministeeriumile teadaolevalt ei tohiks ühelgi praegu universaalteenust pakkuval elektrimüüjal olla takistusi laiendada universaalteenust oma portfellis ka KOVidele, kuid lõplik otsus tuleb teha kindlasti igal müüjal endal.
Pärnumaal Lääneranna vallas on aasta-aastalt silmitsi seistud energia säästmisega, seepärast oli KOVidele laienev universaalteenus vallale oodatud muudatus.
„Teatud tarbijad on vallas börsil ja tänane börsihind on palju kõrgem universaalteenuse hinnast,” märkis Lääneranna valla majandusosakonna juhataja Urmas Osila.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)