:format(webp)/nginx/o/2022/06/29/14659788t1hc73d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/07/15008899t1ha699.jpg)
Vanasõna „Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal” võib jääda minevikku, sest taskuhääling ühendab need mõlemad. Sel ajal, kui kombaini või traktori peal käib tihe tööpäev, saab endale seltsiks mängima toredaid põllumajandussaateid. Saab kuulata, samastuda ja kaasa rääkida – iseasi, kas keegi parasjagu kuulab. Siiski on võimalus osa võtta teiste põllumajanduse fännide jututubadest. Neist neljast saate kohe täpsemalt teada.
Nendest neljast erinäolisest taskuhäälingust on pikimalt tegutsenud Wihuri Agri Targa Tehnika Kodu podcast. Selles antakse nõu, kuidas masinaid seadistada, saavutada suurim tööjõudlus, millised põllu- ja aiatehnika uudismudelid turule on tulemas ning kuidas alustada täppisviljelusega.
Wihuri Agri jaoks oli just podcast kuldne kesktee kliendini jõudmiseks. „Meil on nii palju teenuseid ja tooteid, millest tahaks rääkida, aga keegi ei viitsi praegu enam lugeda ja videoid teha on päris kulukas. Pidevalt tuleb sõita punktist A punkti B. Kaua sa ikka taustaks muusikat kuulad,” rääkis Wihuri Agri turundusjuht Ulvi Kullerkupp. Seega otsustatigi kuulmismeele kasuks.
Podcast’i võeti kui toredat väljakutset. „Mõtlesime, et kui ei tule välja, pole katki midagi ja keegi meid kuskil üles ei poo,” rääkis Kullerkupp.
/nginx/o/2022/12/07/15008902t1h8ff1.jpg)
Alguses polnud nad kindlad, kas keegi neid kuulama hakkab. „Kahtlesime, kas keegi meid kuulata tahab, kuna me ei ole sündinud raadiorääkijad,” meenutas ta. Pika töökogemusega turundusjuhina on Kullerkupule selgeks saanud, et ei tasu eeldada. „Kui hakkad eeldama, et sinu klient nagunii ei kuula, ära üldse hakka podcast’iga jändama.”
Esimene salvestus toimus nende enda nõupidamisruumis, seina peal olid mürasummutusmatid. „Tõmbasin telefoni podcasti salvestamise äpi, vajutasin record (salvesta) ja hakkasime salvestama,” meenutas Kullerkupp. „Esimene saade sündiski just enne lõikushooaega, rääkisime kombainide seadistamisest,” ütles ta. Saate kokkumonteerimiseks võttis Kullerkupp appi Youtube’i, kust leidis infot kokkulõikamise programmide kohta, lasi sobiva programmi IT-osakonnal endale arvutisse tõmmata ja hakkas vaikselt nokitsema.
Kui traditsiooniliselt on podcast’is üks või kaks saatejuhti, siis „Targa tehnika kodu” taskuhäälingus saavad saatejuhi rolli proovida oma ala eksperdid Wihuri Agrist. „Saadet juhib see inimene, kes tunneb valdkonda kõige paremini,” täpsustas Kullerkupp.
Podcast’is rääkimine on saatejuhtidele hea enesepeegeldus. „Kolleegid on öelnud: kui tore, lõpuks ometi kuulen, kui palju parasiitsõnu ma kasutan. Oleme ka uuesti salvestanud selle pärast, et inimene ei saagi oma siisitamisest lahti,” naeris ta.
Podcast’ist sai koroonaviiruse tulles Wihuri Agrile suur abimees. Kuna messe ei saanud korraldada ja kliente külla kutsuda, sai sellest kanal, kus rääkida oma teenustest ja toodetest. „Põllumajandustehnika ja aiatehnika valdkond ei hääbunud koroonaga, vaid kasvas. Maa pidi ikka haritud ja traktor hooldatud saama,” selgitas Kullerkupp.
Kuigi alguses ei teadnud nad, kas keegi üldse kuulama hakkab, siis teist aastat on nende saated kuulatavad ka Tre Raadio sõsarkanalites ja Ring FM-is. Podcast’i on kasulik kuulata igaühel, kes vähegi põllumajandustehnikast huvitub.
Värvikad kogemused otse põllult
Baltic Agrol on välja panna kolm põnevat taskuhäälingut: Põllupäevik, Viljajutud ja Mahe. Kaks viimast on praegu pausil. Aktiivselt tegutsev Põllupäevik toob kuulajateni Eesti taimekasvatuse värvikad kogemused otse põllult.
/nginx/o/2022/12/07/15008900t1h319a.jpg)
Põllupäeviku sünd ja koroona käisid käsikäes. Esialgu katsetati ka videomaterjali loomist, aga kuna töötlemine võtab palju aega, jäi see plaan katki. „Põllumajanduses muutub kõik nii kiiresti ja kui lõpuks jõuad video klientidele edastada, on see juba aegunud,” rääkis Baltic Agro müügidirektor Martin Maante. „Et olla operatiivne, rääkida päevakajalistel teemadel, mis põllu peal toimub, mida põllumehed ise näevad, mis töid teha, kuidas millelegi läheneda, otsustasime teha podcast’i.”
Kui praegu tunnevad podcast’i tegijad end kui kalad vees, siis algus nii libedalt ei läinud. „Alguses tegime hästi kramplikult scripte (stsenaariume) ette ja tahtsime punkt-punktilt minna, aga nüüd on teemad teada ja kõik saates osalejad teavad väga hästi, millest on tarvis rääkida,” selgitas ta.
„Meie keskendume oma podcast’is sisule. Räägime asjast, anname konkreetseid soovitusi. Kui räägime turuhinna liikumisest, pakume ka lahendusi, kuidas keerulistes oludes hakkama saada,” ütles Maante. Me ei räägi midagi üldist, tahame minna rohkem detailidesse.”
Põllupäeviku sihtrühm on eelkõige põllumehed. „Kui võtaksin suvalised inimesed tänavalt seda kuulama, ei saaks nad midagi aru. Suund on ikkagi toetada põllumeest, mitte rääkida üldistel teemadel,” jätkas Maante. „Tahame tuua põllumeestele üle-eestilist pilti. Kui ikkagi on kehv aeg, on ilm tegelikult nadi igal pool. Samastumist on palju ja põllumehed just seda hindavadki.”
Agrofanaatikud ei karda küsida
Agrofanaatika on taskuhääling, mida veavad eest kaks särasilmselt naist, Eva Tuusis ja Janne Ehte-Tammiste. Idee alustada podcast’iga sündis metsajalutuskäigul, kus Eva Tuusis tundis puudust põllumajandusteemalistest podcast’idest. „Ütlesin Jannele, et tehku ära, tal on rohkem töökogemust kui minul. Möödus pool aastat ja ta kirjutas mulle: Eva, ma teeksin selle ära, aga koos sinuga,” meenutas Tuusis.
/nginx/o/2022/12/07/15008901t1h76c0.jpg)
Janne Ehte-Tammistet innustas podcast’iga alustama vajadus õppida. „Olen alati öelnud, et mida rohkem sa tead, seda rohkem saad aru, kui vähe sa tead. See võtab kokku podcast’i tegemise vajaduse,” kõneles Ehte-Tammiste. „Agrofanaatika ei ole selleks, et teisi õpetada. See on selleks, et mitte hoida kõiki teadmisi ainult iseenda jaoks, vaid jagada laiemale seltskonnale ka.”
Agrofanaatika on podcast, mis ei aegu kunagi. „Võtsimegi Agrofanaatikaga suuna, et ei tee saated, mis oleksid ainult ajakohased, pigem on nad universaalsed. Me ei jaga ajas väsivat või aeguvat nõu,” selgitas Ehte-Tammiste. „Muidugi on küsitud, miks me hooajalist infot ei edasta, aga meie vastus ongi, et see info on tegelikult juba teiste poolt kaetud,” rääkis Tuusis. Nende taskuhäälingu mõte on, et neid saab iga kell üle kuulata. Ka maaülikoolis ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis soovitatakse õpilastel Agrofanaatika saateid kuulata. „Tänapäeval on Youtube ja taskuhäälingud noorte jaoks õppevahendid,” mainis Tuusis.
Kuna naised teevad podcast’i vabast ajast, oma töö kõrvalt, on saadetes tekkinud pisit pikem paus. Mitu saadet on ette salvestatud, aga nende eetrikõlblikuks tegemine võtab aega. „Me jätkame. Teemade nimistu, mida võiks teha ja keda võiks kutsuda, on väga pikk,” lubas Ehte-Tammiste. „Nädalas korra küsitakse, millal uus saade tuleb, sest kõik on juba mitu korda ära kuulatud,” lisas Tuusis. „Hea tagasiside kannustab.”
Neil on saadet tehes kindel põhimõte. „Me ei karda küsida küsimusi,” nimetas Tuusis. „Võib-olla keegi kuulab ja mõtleb, et kas nad tõesti ei teagi sellist asja, aga me ei tunne häbi, vaid küsime kõike, mis antud teema kohta huvitav tundub,” selgitas Ehte-Tammiste.
Kabiinijutud
eAgronomi Kabiinijutud on podcast’idest kõige värskem, tuli välja alles paar kuud tagasi. Siin lahatakse põllumajandusteemasid ja otsitakse koos külalistega küsimustele vastuseid. Seda kõike mõnusas huumorikastmes.
„Idee tekkis sellest, et leida platvorm, kus jagada minu ja Elmari (Reinholdi – toim.) entusiasmi, teadmisi ja uudishimu. Muu hulgas suhelda põllumajandusvaldkonna tegelastega, kellel võiks olla huvitavaid teadmisi või mõtteid,” rääkis eAgronom Eesti tegevjuht ja podcast’i üks saatejuht Kristjan Anderson. „Teiseks vaatasime, missugused Eestis põllumajandus-podcast’id on. Need kõik olid hästi informatiivsed, teabest küllastunud. Meie tahtsime humoorikat ja mõnusat ajaveetmise elementi ka sisse tuua. Kuna see võiks potentsiaalselt kuskil kabiinis mängida, siis võib-olla on hea vahelduseks ka meelelahutuslikku kuulata,” seletas ta.
Kui teised kolm podcast’i on pigem mõeldud põllumajandusinimestele, siis Andersoni hinnangul sobib nende podcast kõigile.
„Minule meeldiks, kui kõik inimesed kuulaksid meid. Esialgu mõtlesime, et see võiks olla põllumajandusteemaline, aga tegelikult ei pea see olema põllumajandusinimestele suunatud. Isegi kui teemad ei ole kõige huvitavamad, siis kuulata just minu ja Elmari pärast, me püüame seda hästi vabalt ja värvikalt teha,” jätkas Anderson.
Kabiinijuttude podcast on nagu värske õhk pärast vihma, neil läheb hästi ja neile on tehtud põnevaid pakkumisi. „Liigume sinnapoole, et suuremalt ja laiemalt seda asja tegema hakata,” hoidis Anderson veel põnevust.
Podcast’i tegemise juures meeldib saatejuhtidele kõige rohkem rääkimine. „Meile mõlemale meeldib väga rääkida ning arutada ägedate ja endast targemate inimestega. Küsida neilt küsimusi ja sedasi ka ise õppida. Kui podcast toimub, siis juturuumi tekitamine on äge. Tahame külalistes tekitada tunnet, et me räägime praegu lihtsalt juttu,” ütles Anderson.
Tema hinnangul tundub alustamine raskem, kui see tegelikult on. „Meie alustasime väga rahulikult ja lihtsalt. Küsisime endalt kolm küsimust: miks, mida ja kuidas. Kui nendele vastused leitud, tuli ülejäänu juba lihtsasti. Oleme õnnelikud, et meil on sõpru, kellel on olemas vastav tehnika,” rääkis ta.
„Võib-olla raskem osa tuleb edaspidi, kuidas jõuda paljude inimesteni ja pakkuda jätkuvalt huvi,” lisas Anderson. Tal on ka üks salaeesmärk. „Kui kunagi tuleb Eesti podcast’ide auhinnagala, võiksime olla kõige kuulatum põllumajandusteemaline podcast.”