Põnevaid maitseid jõululauale saab loodusest

Loodusest leiab ­pidulauale väga palju ­täiendust. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Raskel ajal on ikka toidulauale loodusest lisa otsitud. Tänapäeval hindame tervislikku puhast toitu, põnevaid maitseelamusi ja neid saab küllaga meie oma loodusest ja ka aiast.

Eestis on vorstirohuna tarvitatud harilikku pune ürti, mida kadakate vahelt korjamas käidi. Kahjuks on seemnepoest ostetud seemnetest punel hoopis teine maitse, samuti poest ostetud harilikul punel. Loodusest korjatud pune on pehme maitsega ja lõhnab hästi, sobib lihatoitude, veganivorstide, kartulivorstide ja kruupide maitsestamiseks.

Liharooga ja salatisse

Metsloomalihaga sobivad kadakamarjad, neid võib jahvatada, et maitse paremini välja tuleks. Ka kuuseokkad, pihlakamarjad ja pune on hea kooslus. Ise jahvatan need mikseris peeneks ja segan soolaga vahekorras üks ühele. Nimetame seda metsamaitseks ja kasutame ahjuprae valmistamiseks. Ka šnitsleid võib sellise seguga maitsestada, paneerimiseks kasutan rukkijahu, see annab põnevama maitse.

Kui teha liha ja ubadega rooga, sobivad maitsestamiseks iisop ja piparrohi. Mõlemad mõjuvad ka seedimisele hästi. Kastmetes võib tarvitada kuivatatud seenepulbreid ja maitsetaimi.

Hapukapsale võib lisada kadakamarju, aga ka jõhvikaid. Hapukapsasalat sibula ja jõhvikatega näeb ilus välja ja on tervislik. Ilus ja maitsev ­salat on riivitud kõrvits koos ebaküdoonia või muu hapu siirupiga ja jõhvikate või pohlamarjadega. Traditsiooniline salat on marineeritud kõrvits, kuhu võib samuti marju juurde panna.

Verivorsti ja seaprae kõrvale sobib pohlamoosi asemel ka valepohlamoos ehk õuna-pihlakamarjamoos. Metsamarjadest võib katsetada lodjapuumarjamoosiga.

Juurviljade maitsestamiseks passivad ürdisoolad. Neid võib suvel kuivatatud ja varutud taimedest valmis teha. Ürdisoola saab teha erinevatest taimedest: puhastada taimed vartest-okstest, jahvatada peeneks ja segada soolaga võrdsetes osades.

Kaalikatele sobivad köömned ja tüümian, tomatilõikudele pune, basiilik, karulauk, kurgilõikudele karulauk või küüslaugupealsed, kartulitele karulaugusool või aedtillist valmistatud sool, küüslaugusool, peetidele köömned, mädarõigas. Lisaks võib ürdisoolades kasutada marju ja seeni.

Jõululaual on traditsiooniline jook glögi. Selleks sobib oma aia õunamahl, jõhvikad, pohlad, isegi mustikad. Kihisevat jooki saab teha angervaksast: valmistad angervaksasiirupi, maitsestad rabarberi, ebaküdoonia-, kukerpuumarjadega ja lisad gaasiga vett. Võib lausa šampuse asemel pakkuda.

Jõuluajal joo vürtsikat jõuluteed

Angervaksaõitel on mõrumandlimaitse ja õied sobivad ka magustoitude ja keekside maitsestamiseks. Kellel on angervaksaõisi kuivatatud, saab siirupit teha. Vala kuivatatud õied ja sügavkülmast võetud rabarber, ebaküdoonia või sidrunilõigud üle keeva veega, lase tõmmata 95 kraadi juures pool tundi kuni tund aega, kurna, lisa suhkur ja keeda siirupiks. Kui sügavkülmas pole midagi, saab teha ka hapu mahla või sidrunhappega.

Loomulikult käib jõuluaja juurde jõulutee. Selleks võib kasutada mündi- ja mustasõstralehti, sidrunbasiilikut, aedmonardat. Marjadest musti sõstraid, kibuvitsamarju, jõhvikaid, arooniad või pohlasid, kuivatatud õunu ja ebaküdooniat – kellel mida on. Lisa nelki, kaneeli ja ingverit 1–2% ja ongi teesegu valmis. Jõuluteed võib juua talv läbi, see on kasulik külmetuse ja viirushaiguste ajal. Kui saab rohkem, pane purki või kinkekotti ning kingi sõpradele.

Kookidesse, muffinitesse, saiakeste sisse võib peita metsamarju, aga ka saialilleõite kroonlehti.

Kõrvits ise on suht maitsetu, aga võtab hästi teiste maitsed endasse.

Kui koduaias on palju kõrvitsaid, saab neist teha moose ja tarretisi. Kõrvits ise on suht maitsetu, aga võtab hästi teiste maitsed endasse. Olen teinud kõrvitsast moose ebaküdoonia, apelsini, mango, sidruni, ingveriga. Kasutades moosi­suhkrut, saab kreemja moosi, mis sobib kohupiimaga või kookide immutamiseks, aga võib ka lisada keeksi- ja muffinitainasse. Jõuluajal sobib kõrvitsa-ingveri- või kõrvitsa-apelsinimoos eriti hästi.

Kibuvitsamarjadest saab teha siirupeid, kisselli, teed. Looduses on nende aeg praegu läbi, aga kui on kuivatatud marju, saab neid pool tundi keeta ja seejärel seista lastes ilusa värviga tõmmise, sellest tee kisell või siirup. Et erksamat värvi saada, lisa sidrunimahla või keeda koos ebaküdooniaga.

Jõulumaitset annavad nelk ja ingver, samuti saab keeta siirupit kadakamarjadest. Ise olen teinud tõmmise, lastes haududa marju vees 95 kraadi juures 10 tundi pliidi serval, kurnanud ja lisanud moosisuhkrut või keetnud tavalise suhkruga.

Eksootilist magustoitu saab valmistada alpi põdrasamblikust. Kui ta metsast koju tood, puhasta, lase kuivada toatemperatuuril, tükelda ja kasta sulatatud šokolaadi sisse, lase paberil hanguda. Sobib magustoitude ja kookide garneeringuks. Muidugi saab samblikku keeta ka siirupis, näiteks metsamaitselises kuuse­okka- või kadakasiirupis, see on fantaasia küsimus.