/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2022/12/02/14998582t1h98d1.jpg)
New Orleansi sadamast Läänemerre jõudnud ammooniumnitraatväetise kogusest 15 000 tonni laaditi maha Klaipedas ja ülejäänud 10 000 tonni Sillamäe sadamas.
Baltikumi jõudis 25 000 tonnine väetiselaadung Ameerikast (1)
Ameerika päritolu väetis jõudis Baltikumi Danish Agro Grupi ühise pingutuse tulemusel, et pakkuda varem vilja- ja taimekasvatuseks kasutatud Venemaa päritolu väetistele alternatiive. Danish Agro grupi seisukoht on mitte osta Vene ja Valgevene tooteid seoses sõjategevusega Ukrainas.
Selle aasta veebruarist alates pole Danish Agro Grupp, kuhu kuulub ka Eesti põllumajandusettevõte Baltic Agro, ostnud ega vahendanud Vene ega Valgevene päritolu põllumajandustooteid, sealhulgas väetisi. Kui enne Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas moodustas Vene päritolu väetiste osakaal 50-60% Eestis tarbitavast väetisest, tuli kevadel asendada see teiste tarnijate väetistega.
Kui enne Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas moodustas Vene päritolu väetiste osakaal 50-60% Eestis tarbitavast väetisest, tuli kevadel asendada see teiste tarnijate väetistega.
„Oleme teinud sel hooajal suuri jõupingutusi, et leida põllumeestele kaupa mujalt maailmast. Ilma järeleandmisi tegemata oleme loobunud soodsamast, kuid eetilisi küsimusi tekitavast Vene väetisest ning asendanud selle Euroopa, aga ka Maroko ja Ameerika päritolu väetistega. Kaupa on ja väetisest maailmaturul hetkel puudu ei ole,“ kinnitas Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum pressiteate vahendusel.
Salumi sõnul on USA-st pärit ja ühe maailma suurima väetisetootja CF Industries väetis juba ette ära müüdud, kuid peagi on oodata uut kogust Prantsusmaalt ja Hollandist. Lisaks ostab Baltic Agro väetist ka Hispaaniast, Soomest ja Norrast, tarnides sellega lubatud koguse vajalikku väetist kõigile oma teravilja- ja rapsikasvatajatest klientidele kevade lõpuks.
/nginx/o/2022/12/02/14998584t1h1391.jpg)
Salumi sõnul otsivad Venemaa ettevõtjad illegaalseid võimalusi oma väetise turule toomiseks Euroopas ja kutsub sellega seoses üles kõiki tarbijaid olema tähelepanelikud ja teadlikud ostetava kauba päritolust ning tegema valikuid, mis oleksid demokraatlikku maailma ja vabadust toetavad.
„Eesti väetiseregistris on registreeritud mitmed väetised, mis on väga Vene toodete sarnased, kuid on andmete kohaselt justkui Mongoolia päritolu. Ometi pole Mongoolias teadaolevalt ühtegi väetisetehast,“ selgitas Salum ja soovitas enne ostmist teha veidi kodutööd ning eelistada võimalusel usaldusväärsete väetisetootjate kaupa.
Venemaa ja teiste riikide väetiste hindu pole Salumi sõnul võimalik võrrelda. „Meil puudub igasugune hinnainfo Vene päritolu väetise kohta, sest me ei küsi pakkumisi ega osta Venemaalt väetist. Võrdlusmoment puudub ka seetõttu, et väetiste hinnad muutuvad pidevalt, olles mõjutatud gaasi- ja transpordihindadest,“ lisas Salum.