Mahetooted muutuvad järjest kenamaks

Žürii hindas mahetooteid varasügisel, Airi Vetemaa (püsti) sõnul on konkursil osalejate arv aasta-aastalt kasvanud. Foto: Tiit Efert

Kui Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokku kutsutud žürii tänavu mahetoitu ja -jooki hindas, tõsteti maitsete kõrval esile sedagi, kui head tooted välja näevad. Teise eripärana tuli välja, et paljud tooted on mahepõllumehed ise teinud.

„See on hea, et meil on põllumehi, kes soovivad lõpptoodanguga turule jõuda,” lausus Mahepõllumajanduse Koostöökogu tegevjuht Airi Vetemaa läinud nädalal mahepõllumajanduse aastakonverentsil. Ent see näitab ka seda, et põllumehel on hea tooraine käes, aga pole kellelegi müüa. „Natuke sundolukorras, pead ise tegema,” lisas Vetemaa.

Mullune võitja üllatas uue kategooria võiduga

Eelmisel aastal tegi parima mahetoidu Siim Sooääre ettevõte Saare Maakari OÜ, mis tegutseb Saaremaal Uustla talus. Mullu tuli tiitel Uustla talu küüslauguga grilljuustu eest, tänavu võitis Uustla talu parima mahetootja tiitli. Tunnustuse üks põhjus on asjaolu, et talus kasvavad ohustatud tõugu eesti maakarja lehmad. Nende piima väärindab Siim Sooäär kvaliteetseks grilljuustuks.

Parima mahetoidu tiitli võitis Kehtnas asuva osaühingu Minna Sahver valmistatud marmelaad tumedas šokolaadis „Rabade maitsed”. Žürii tunnustas hea idee eest Eesti loodusväärtuste esiletõstmisel, samuti toote ja disaini kooskõla, suurepärast ja omapärast maitset.

Parima mahejoogi tiitli sai Eco Flora OÜ, mis Rand & Rossi kaubamärgi all valmistab mahedat metsmustika- ja mustasõstraglögi. Žürii tunnustas väga head marjast põhjamaist maitset ja toote suurepärast disaini.

Vetemaa sõnul on konkursil osalejate arv aasta-aastalt kasvanud. On näha, et toodete ja pakendite kvaliteet paraneb järjepidevalt. „Uusi ideid on rohkem, on positiivseid üllatusi ja toredaid tooteid, mida laiad rahvamassid võiksid soovida. Tooraine kvaliteet on olnud kogu aeg hea, aga nüüd paistavad tooted ka poeriiulil silma,” kiitis Vetemaa.

Peakokk hindab laia spektrit

Laulasmaal asuva restorani Wicca peakokk Angelica Udeküll on osalenud mahetoidu konkursi žüriis algusest peale ehk 2010. aastast. „Hästi inspireeriv on. Võtsin just kaasa ühe pakendi, üllatusega avastasin, et selle tootmine asub minu kodust ainult kahe ja poole kilomeetri kaugusel. Väga toredad tooted ja spekter päris lai,” jagas ta pärast žürii tööd muljeid.

Tema sõnul olid veel mõni aasta tagasi konkursil valdavalt jahu- või piimatooted, aga nüüd oli igas kategoorias midagi. „On jooke, nende hulgas alkohoolseid, ilma alkoholita, on piimatooteid, maiustusi, liha, juustu. Kõike ja kõigile,” sõnas ta.

Temagi tõstis esile pakendidisaini arengut. „Tooted on tervislikud, need on muutunud maitsvamaks ja näevad iga aastaga järjest paremad välja. Päris algusaastatel olid toredad tooted, aga väljanägemine ei kutsunud ostma. See on hüppeliselt paranenud,” sõnas Udeküll.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on taolised konkursid hästi vajalikud, sest siin avastab uusi tooteid, mida ei pruugi kauplusest kohe üles leida. „Eriti väiketootjate tooteid müüaksegi ainult lähikauplustes või ainult käest kätte, väga piiratult,” märkis ta.

Parimad mahe­tooted. Foto: Lauri Laan

Kruuse tõi esile konkursi võitnud Minna marmelaadi. „Mulle väga meeldisid ja üllatasid rabade maitsed, need olid tõesti väga head.”

Oma toidulaule soetab minister võimalusel mahetoitu. „Eriti just köögivilju, nagu kartulid, porgandid, aga eks ka ämma peenar ole sisuliselt mahe, kust me pere saab päris palju toitu,” sõnas Kruuse.

Eesti on mahemaa pinna poolest Euroopa tipus. „Meil on ligi 23 protsenti mahemaad. Aga arenguruumi on, et sealt jõuaks meie toidulauale rohkem mahetoitu ja et suudaksime selle eest ka maksta. Tootmine peab muutuma suuremaks, et maht kasvaks ja hinda saaks alla tuua,” selgitas Kruuse.

Riik on alustanud laste­aedade ja koolide mahetoidu programmidega, mille eesmärk on motiveerida ja luua tulevikubaas väikeettevõtjatele, et nad saaksid kindlad partnerid, kellele oma toodangut müüa. „Oleme alustanud pilootprojekti, kus need lasteasutused, kes kasutavad vähemalt 20 protsendi ulatuses mahetoitu, saavad maaeluministeeriumi algatatud programmist toetust. See on ju selge, et mahetoit võiks kõigepealt jõuda laste lauale,” ütles Kruuse.

Parimad

Parim mahetootja – Siim Sooäär (paremal), Saare Maakari OÜ 2 × Foto: Lauri Laan

PARIMAD MAHETOOTJAD

Parim mahetootja – Siim Sooäär, Saare Maakari OÜ

II koht – Karmo Haas, Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ

III koht – Margo Kütt, MK Loodusravi OÜ

PARIMAD MAHETOIDUD

Parim mahetoit – Minna Sahver OÜ, „Rabade maitsed”, marmelaad tumedas šokolaadis

II koht – Äntu Mõis OÜ, Kikerikii mahebroileri rinnafilee vaakumpakendis

III koht – Metsavenna Turismitalu OÜ, juust Raclette

PARIMAD MAHEJOOGID

Parim mahejook – Eco Flora OÜ, mahe metsmustika- ja mustasõstraglögi

II koht – Mahlametsa OÜ, õuna-rabarberimahl

III koht – Pung OÜ, Õie kihisev angervaks