Maale kolimise kaaslaenu saab taotlema hakata uuel aastal

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Maale elama minemise pilootprojektist saab taotleda kaaslaenu nii kodu ehitamiseks kui renoveerimiseks.
Maale elama minemise pilootprojektist saab taotleda kaaslaenu nii kodu ehitamiseks kui renoveerimiseks. Foto: Shutterstock

Maale elama minemise pilootprojekti laienemise tingimused kinnitab Maaelu Edendamise Sihtasutus lähikuudel, seega saavad taotlejad avaldusi esitama hakata uue aasta sees. Seni saavad kaaslaenu taotleda Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse kolida soovijad.

Valitsus kiitis 17. novembril heaks maale elama minemise pilootprogrammi laiendamise, seega uuest aastast saavad maale kolimiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuselt kaaslaenu taotleda kõik, kelle koduasulas elab vähem kui tuhat elanikku ja kes ei ela Harjumaal ega mõnes linnas.

MESi juhatuse liige Meelis Annus sõnas, et pilootprojekti esimene aasta näitas kahte asja: turutõrge on olemas, sest maal asuva kinnisvara tagatisväärtus on väiksem ja kaaslaenu võimaluse abil on enamik panku nõus maapiirkonda laene andma. „See andis kindluse, et saame pilootprojekti laiendada ka teistesse maapiirkondadesse,” sõnas ta. Telefonikõnesid võimaliku laienemise kohta sai MES kohe projekti alguses. „Lisaks soovisid mitme omavalitsuse esindajad ja ettevõtjad selle meetmega nende valdade tööjõupuudust leevendada,” lisas ta.

Annus rõhutas, et tegu pole uue projektiga, vaid 2021. aastal alguse saanud pilootprojekti laiendatakse. „Muudatuse peab kinnitama MESi nõukogu. Loodan, et see juhtub lähikuudel. Pärast seda saame laene väljastada ka teistesse piirkondadesse.”

Projekti maht on viis miljonit eurot, mis tuleb MESi eelarvest. Seni on kaaslaenu saamiseks esitatud 25 taotlust, millest on rahuldatud 19 summas üle 996 000 euro, seega on edaspidiseks alles umbes neli miljonit. Kui projekti eelarve ulatuses on kaaslaene väljastatud, tehakse sellest kokkuvõte ja otsustatakse, kas projektiga jätkata.

Kõige enam on võimalust seni kasutatud Võrumaal ja Põlvamaal ning peamiselt eluaseme ostmiseks. Keskmine laenusaaja on 31–35aastane lapsevanem. Ida-Virumaale kodu rajamiseks taotleti neli laenu.

Üks neljast perest, kes Ida-Virumaale kodu soovis rajada, kuulis laenust raadiost ja see tekitas huvi. „Oleme mõlemad abikaasaga Ida-Virumaal üles kasvanud ja siia kodu rajada tundus igati loogiline. Mulle meeldib elada Ida-Virumaal, sest siin elavad mu pere ja sõbrad,” rääkis pereisa. Lähemal uurimisel selguski, et lahendus perele sobib, sest MESi kaaslaen andis võimaluse saada majaehituseks pangast laenu suurt omafinantseeringut omamata.

Annuse sõnul on seni ära tulnud öelda vaid kahel põhjusel: taotleja piirkond polnud õige ja taotlejal polnud Eesti kodakondsust.

Kaaslaen

MESi kaaslaenu maksimaalne suurus on

100 000 eurot.

Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Uues koduasulas peab elama alla tuhande inimese.

Lisainfo: www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles