Jahimehed: ka riigiinfo telefon võiks olla positsioneeritav

Kõige rohkem õnnetusi juhtub ootamatult teele jooksnud metskitsedega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Jahimeeste Selts on juba mitu aastat maanteedele paigaldanud valgusreflektoreid, mis vähendavad metsloomadega seotud liiklusõnnetusi. Projekt on olnud edukas, sest nendel lõikudel toimub metsloomadega 2,5 korda vähem õnnetusi kui teistel.

Siiski näevad jahimehed veel arenemisruumi, kuidas liiklust nii metsloomadele kui ka liiklejatele turvalisemaks teha, vahendavad ERR-i raadiouudised. Üks murekoht on riigiinfo telefon, mis võiks nende hinnangul olla sama moodi positsioneeritav nagu häirekeskuse number 112.

Projekti “Ulukid teel” juhi Urmas Salmu sõnul hukkub teedel iga päev umbes 14 metskitse, nädalas umbes ka kolm põtra ja kolm metssiga. Kui inimkannatanuid õnnetuses pole, peaks õnnetusest teada andma riigiinfo telefonil 1247, kuid see pole paraku positsioneeritav, mis tähendab, et pimedas ja hämaras toimunud õnnetuse puhul ei pruugi liikleja osata öelda, kus ta täpselt on, seega võib ka jahimehel kohapeale jõudmiseks kuluda palju aega.

Nüüd soovibki jahimeeste selts, et ka riigiinfo telefoninumbrile helistajad oleks positsioneeritavad. Praegusel hetkel soovitab Salmu pigem helistada numbril 112, kust suunatakse kõne küll riigiinfo numbrile edasi, aga samal ajal inimese asukoht ka positsioneeritakse.

Kommenteerib Häirekeskuse riigiinfo telefoni ekspert Keidi Kütt.

Arusaadavalt soovivad jahimehed lahendust, mis teeks lihtsamaks vigastatud ja hukkunud loomade asukoha tuvastamise. Kuigi hädaabinumbrile helistades kasutatakse helistaja positsioneerimist, siis riigiinfo telefoni 1247 puhul pole see võimalik. Siinkohal tasub silmas kolme aspekti – seaduslik alus, tegevuse otstarbekus ja tehnoloogilised piirangud.

Novembrikuus helistati riigiinfo telefonile ligi 17 000 korral, sellest umbes 700 kõne olid seotud metsloomadega. Riigiinfo telefon vastab ka pääste-, keskkonna-, maantee- ja politseialastele küsimustele ning jagab infot kriisiolukordades.

Meeles tuleb hoida, et helistaja asukoha määramiseks on vaja muuta seadust, sest tänasel päeval ei tohi riigiinfo telefoni kaudu koguda tundlikku infot.

Meeles tuleb hoida, et helistaja asukoha määramiseks on vaja muuta seadust, sest tänasel päeval ei tohi riigiinfo telefoni kaudu koguda tundlikku infot. Lisaks seab oma piirangud ka helistaja telefon, sest täpsemalt saab määrata vaid uuemate Androidi või Apple'i telefoni kasutaja asukohta.

Vajadusel saab enda asukohta täpsustada kaardirakenduse abil (nt Google maps). Täpsem info on kirjas Häirekeskuse kodulehel: https://www.112.ee/et/juhend/aita-ennast-ja-teisi/miks-on-oluline-teada-oma-asukohta.

Kindlasti tuleb meeles hoida, et hädaabinumbrile tuleb helistada, kui ohus on inimese elu, tervis või vara. Info- ja abitelefoni eesmärki täidab riigiinfo telefon. Metsloomaga kokkupõrkel, kui ei ole inimkannatanuid, varalist kahju ega ei esine täieliku liiklustakistust, siis tuleb teavitada igal juhul numbrile 1247. Häirekeskuse operaatoritel on olemas teadmised ning kontaktid, kuidas edasi toimetada hukkunud või vigastatud loomaga.

Meenutame ka Eesti Jahimeeste Seltsile seniseid kokkuleppeid ja koostööaluseid.